Pass on, piletid on ...

... käisin kõik asjad läbi, nagu Tiit kui ta valmistus lennukiga õhku tõusma, ikkagi nädalaks Itaaliasse ja krooniks reisile laupäeval pulma. Iga reis on omalaadne. Kuigi olen nüüd natuke liikunud, aga kui minek taas käes, on tunne nagu läheks esimest korda. Sama ärevus, sama pabin, ikka on tunne, et midagi olulist jääb maha.

Muidugi alati saab hakkama, nagu mõned aastad tagasi kui olin Põltsamaale juubelile minemas ja Helsingis keegi võttis kogemata kaasa minu kohvri ja mina jalutasin laeva käekott üle õla. Ise hirmus õnnetu, et mis ja kuidas. Polnud midagi, ostsin Tallinnast kõik uued riided öösärgini välja. Aga see närvikulu ja muidugi ülearune väljaminek. Siiski ei halba ilma heata, tookord sain jooksu pealt ostetud viigikad, mis osutusid ostuks üle kõige, mugavad, stiilsed, suvel jahedad, talvel soojad - kui paned midagi alla.

Oleme lugenud ja uurinud Rooma kohta infi, teisipäeval näiteks läheme Vatikani ekskursioonile, iPadis on kõik vajalikud kaardid ja muu selline. Lennuki lugemiseks kah vajalik olemas ja on ju see kõigest kolm ja pool tundi lendamist. Ei anna võrreldagi Singaporest üle Londoni Helsingisse lennuga.

Pealegi magame lennujaama hotellis rahulikult öö ja hommikul registeerime end lennule, käime hommikusöögil ja ongi aeg astuda taas lennukisse. Et mulle meeldivad lennureisid.

 aga siin me oleme Millal külas