reede, 12. august 2011

Lõpuks ometi ka pisarad...

 Kes oleks arvanud, et kümme päeva hiljem meil teda enam ei ole

Läksin täna ema hauale, võtsin kaasa ta lauluraamatud. Lugesin, kuna ei oska nende viisi, neist mõned "veisud", istusin seal, kuhu tuleks varsti tellida hauakivi ja lugesin. Tuletasin meelde seda kui viimane kord ta elades tulime väljamaalt ja kui rõõmus ema oli. Kuidas me minu sünnipäeva pidasime.

Tasapisi pääsesin lõdvestuma ja lõpuks ometi tulid ka pisarad. Esimest korda pärast ta surma. Nutsin end tühjaks ja tulin koju.

Kommentaare ei ole: