Täna hommikul kuskil nelja viie vahel lahkus meie keskelt minu ema, Maria. Ema oli 89 aastane. Haige oli ta ainult eilse päeva ja kuigi kutsusin talle kiirabi, ta ei nõustunud minema nendega kaasa, vaid ütles, et tal juba palju parem olla ja ta vaid natuke puhkab, küll see nohu, kõha ise läheb üle. Ta pidas oma haigust gripiks.
Emal oli elu täis rasket tööd, saatus pillutas teda sünnialadelt Saksamaale laagrisse, sealt Soome, edasi Siberisse, Eestisse ja oma viimased paarkümmend aastat elas ta minu juures allkorrusel. Ma usun, et ta oli oma eluga rahul. Kangekaelne ta mul oli, hirmus iseseisev, aga saime hakkama.
12 kommentaari:
Tunnen kaasa. Iga kaotus on raske hoolimata sellest, et ema sai pika elu elada. Samas mõtlen, et ta valis õige aja minemiseks. Olete ju pidevalt reisinud ja kodust ära olnud. Hea, et emal oli pere kõrval.
Tunnen kaasa. Selline minek on kerge eelkõige minejale. Ju oli aeg käes.
minu kaastunne.
Kratt
Ka minu kaastunne!
Kalli-kalli-kalli!
Tunnen kaasa..
Minu kaastunne...
Liisu
Tänan kõikki. Kui ema elas, ei mõelnud paljugi temale, mõnikord ei käinud päevi teda vaatamas, nüüd olen kogu päeva mõelnud. Jah ma tean, see mis juhtus oli parim, mis võis juhtuda, mõeldes nii teda kui meid, aga ikkagi ....
Tunnen kaasa...
Avaldan kaastunnet.
Tunnen kaasa....
Tunnen kaas. Kallistused Sulle.
Postita kommentaar