Nüüd kui lapsed kodust ära kõik omale teele läinud, on erilist rõõmu sellistest pühadest, kus eelduseks oleks ise kohal olla, nagu emadepäev, jõulud, sünnipäevad. Mõni võib küsida, kas muul ajal ei või tulla, siiski küsimus on rohkem selles, et igal on oma huvid ja tegemised ja tulla käima vanemate koju, võib ununeda mõnel aastateks. Peresid ja vanemaid on igasuguseid, aga mina olen küll väga õnnelik kui saan kõik kolm mõnikord kokku kogutud. Suur rõõm on näha juba kahte siin maal elavatki. Siis hellitad ja poputad kuidas oskad. Eilegi tegin pitsat ja õunakooki ja muhvineid ja hea oli näha, et maitsesid. Täna sai veel kaasagi antud.
Noorim eile arvutil olles küsiski, mida vaatad, aga mina tundsin rõõmu ja lasin silmal puhata temal kui ta mängis. Poiss jääb nüüd mõningaks ajaks koju, aga eks tal ole omad kiired. Siiski kui tead, et tiirleb samas linnas, on hoopis teine tunne kui kuskil poole tuhande km kaugusel.
Saatsin just Urksi ära, tema on endale ostnud skooteri, nii ta siit koju sellega kärutab. Eks ülalpidamine sellist riista tuleb odavamaks kui autot, muidugi eks ta natuke noorte riistapuu on. Põhiline, et talle endale meeldib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar