Pilt Londoni ühest vaateaknast
....seega siis oli meil see nädal üsna kiire, oli vaja kõik kevad tööd ära teha ja lisaks oli õue peal suur konteiner kuhu sai kuhjatud õuest, keldrist, kuurist ja muudest panipaikadest kõik ülearune. See on omaette naljakas kuidas nurkadesse koguneb kõiksugu jama. Mingil otsustaval hetkel tundub mingi asi nii tarvilikuna, ja siis aja möödudes käid ja mõtled, et mis küll oli meeles kui selle või teise jättis. Nagu mul lillepotid. Aastaid on ostetud kevadel suvelilli ja need potid olen alati säilitanud, mõte oli et hakkan ise lilli kasvuhoones ette kasvatama. Siiani pole selleni jõudnud ja vist ei jõuagi. Nüüd heitsin need sajad lillepotid, nagu poeg ütles, minema.
Eile sisustasin oma aega poja pükste paikamisega. Tema on vist üks harvadest, kes nõustub ja lausa palub oma läbikulunud pükstele panna paigad, nii kaua kui jätkub taskuid, saab kasutatud sama materjali, hiljem tuleb siirduda nillelegi sarnasele. Nii on noormehel, kes on pregu 25 ühed lemmikpüksid, mida ta kandis enne keskkooli minemist. Sellised lohmakad, paikpaiga peal.
Aga täna oleme taas minemas, nimelt lõunasse, enne seda läheme natuke põhja poole ja võtame peale mehe õe ja tema tütre. Seltsis segasem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar