Ennevanasti kui ropendasid vaid paadialused ja roppjoodikud, öeldi kui keegi natuke sarvilisema või sinna poole sõna ütles, et pese oma suu seebiga. Mina ei räägi roppusi põhimõtteliselt, sarvilisi vahest küll, aga juhtus mul sel reisil säärane lugu …
Olin oma väikest pojapoega vaatamas ja tal tuli janu. Otsisin siis mingit siirupitaolist ja nägin ühti pudelit, sisu tundus natuke kahtlane, mõtlesin, et äkki on pahaks läinud ja maitsesin …
… ossaa tont, küll oli paha maitsega, uurisin täpsemalt, mis ja kus.
Puhastusvahend lahjendada 1 —3 ga. Ja siis ma loputasin pool päeva suud. Paha maitse oli veel hommikulgi.
1 kommentaar:
No suu on siis ikka tükiks ajaks pestud.
Postita kommentaar