Mikko luges siin ükspäev, et Jaapanis on suurenenud pensionääride abielude lahutused. Põhjuseks olevat see, et mehed on kogu oma elu pühendanud tööle ja kodu ja abikaasa on jäänud taga-alale. Nüüd kui mehed jäävad koju, esiteks ei leia nad seal oma kohta, teiseks aegade jooksul on kõik kodused asjad otsustanud see nõrgem pool ja ega ta vabatahtlikult oma võimust ei loobu, kolmandaks on ju ka naine harjunud sellega, et seda meest näeb heal juhul öösel magavana ja kui see nüüd kõik päevad jalus koperdab, ajab hinge täis küll.
Muide räägin ka omast kogemusest, umbes viis aastat tagasi kui minu mees töötuks jäi leidus ka meil arvukalt teravasid servi, mis nüüd aja jooksul on siledaks kulunud. Aga selleks on vaja mõlema poolset vastutulemist, mõistmist ja järeleandmist.
Pilt võetud Word ClipArt:ist
Loomulikult austust ja armastust. Ja ma rõhutan – mõlema poolset. Kui mees nagu jäär ajab ainult oma rida, on varsti naise mõõt täis ja juhtub nii nagu praegu on kahes mu mehe tuttavate peres käimas. Üle kuuekümne ja tuleb hakata suure töö ja vaevaga ehitatud oma kodumaja müüma, omamoodi jääda tühja peale. Lõhutud kodu on lõhutud kodu, ehk ei ole kodu üldse. Palju kibestumist, süüdistamisi, koguni viha. Kõik selle oleks ju võinud vältida kui oleks natuke üritanud muuta end, mõistnud teist, mitte aga ajanud kinnisilmi oma õigusi taga.
Ma olen väga õnnelik, et meil ja eriti minu mehel jätkus tahtmist ja ka mõistmist hakata elama teisiti. Kui tuli tema töötus, olin hirmul küll, et need nädalalõpu ja pühade joomised kasvavad igapäevasteks. Õnneks nii ei juhtunud. Vaid jäid ära isegi olemasolevad. Ega ta nüüd täiesti karsklaseks hakanud ja kui on olukord, kus kass kodust ära, siis on ka hiirtel pidu. Aga ta on võtnud arvesse selle, et teistpoolt ei või kunagi liiga ärritada.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar