Neli ääretult huvitavat ja samas ka väsitavat päeva

Juba pühapäeval kui saabusime tegime õhtul paraja turnee linna peal. Kunagi teistkümmend aastat tagasi kui vanem poeg käis USAs, tema kommentaar oli, et nüüd ta veendus, et Ameerika on olemas. Ma taas ei ole kunagi nagu ei vaimustatud, ega eriti huvitatud olnud sellest maast. Muidugi ega New York ei ole veel kogu maa ja avastamist oleks kole palju, aga vaatame nüüd mida see linn pakub. Pilvelõhkujate Manhattan eriti mulle ei meeldi, liiga palju kive, vaatamatta Keskpargile. Kadedaks teeb ainult siinne ilm. Meil seal põhjalas külm ja kole, siin täis suvi peal.
Graafik on tihe, täna õhtupoolik oli tegelikult esimene kord kui saime natuke rahulikumalt võtta ja jõuan ka midagi kirja panna. Eilne päev möödus suures osas sõidule kui käisime pealinnas, ikkagi 5,5 tundi läks kuni jõudsime kohale. Seal oli veel soojem kui siin, umbes nii, nagu meil oli juulis. Tükk aega läks parkimiskoha otsinguga ja lõpuks saime veel 100 $ trahvi, kuna auto oleks pidanud sealt ära viima pool tundi varem. No meie juht luges küll algul, aga teada need noored, kõik ununeb, umbes nagu meilgi, sklerootikutel.
Linn, nii palju kui seda nägin mulle meeldis. Polnud nii kõrge ja majade vahvel oli ka ruumi, koguni ütleksin - avarust. Käisime läbi kogu selle keskuse, kahju oli, et Valget maja hoitakse veelgi tava inimesele kaugemalt vadatavamana. Ei pääsenud isega piirdeaia lähedale, ratsapolitsei käskis olla poole põllu peal.
Sain ühel päeval ostetud oma ipad:le kaardilugeja, nüüd proovin mõned pildid kah siia saada. Ei saanud. Tuleb targematelt küsima.