Segane, kuid muidu hea nädal, ehk ….

… lõpp hea, kõik hea. Minu viis aastat vanale arvutile kerge noorenduslõikus ei aidanud. Täiesti pimedaks ei veel jäänud, aga üle tunni, paari ühe jutiga töötada ei jäksanud. Lihtsalt kustutas kõik ära ja jäi magama. Kui siis ärgitas teda äratada, andis mõista et puudub operatsioni süsteem, ega ole isegi kõvaketast olemas. No ma oleks isegi sellega tasapisi võidelnud, aga mehel sai vist mõõt täis, pealegi kui pidevalt toonitasin, et kui ikka raud on vana, ei aita miski.

Seega ühel päeval mees ütles, et läheme ja ostame uue. Ja nii me Gigantist uue kasti koju tõime. Nii, nüüd on mul täiesti tutt uus massin, seaduslik operatsiooni süsteem ja paar juttu veel, mis sinna oli sisse pandud. Nimi on Packard Bell ixtreme M5120, protsessor AMD Phenom(tm)II x4 810, 2,60 GHz, mälu 6 Gt

Muide võtsime poodi kaasa ka Marguse ja teel ütles poiss mulle midagi sellist, mis mu kõrvad heast meelest liikuma pani. Ehk ta mainis, et ei tema tuttavatel ega sõpradel ole sellist ema, kes oleks nii huvitatud kõigest arvutiga seoses olevast ja kui ma tulin talle ütlema, et nüüd läheme ostma uut arvutit oli mu nägu säranud nagu päike.

Nüüd on kaunikene laua all ja kui ei oleks mõningaid vilkuvaid tulesid ei usuks, et ta töötab, täielik vaikus. Panin kohe kõrva kaane vastu ja siis kuulsin vaevukuuldavat sahinat. Olen kogu nädala seadnud vajalikke jubinaid ja programme. Tõstnud vanast üle töid ja pilte. Kole palju on veel teha, aga mul on aega.

Täna sain teada, et mu noorim sai suve töökoha siia Tamperesse. Selles osas on olnud kohutav närvipinge. Kindel koht oli ju venna juures, aga poiss tahtis siia jääda. Siin sõbrad ja muidu kah valmis söögilaud.

Aga homme siis ekskursioonile. Pagan vihma sajab ja kogu järgmine nädal jätkub nii.