... ja täna me ta taas viisime raudteejaama, kust ta paari tunni pärast alustab tsuh tsuhhiga reisi kirdesse. Enne on pidulik lõunasöök sõpradega. On selline vastandlike tunnete segadus hinges. Ühelt poolt nukrus ja kurbus, tuleb ju poiss koju alles lihavõttepühadeks kuskil aprillis, teiselt poolt mingi totter kergendus. Pikad ajad kodunt ära on muutnud noormeest palju. Üheltpoolt iseseisvaks, teiselt poolt teistega mitte arvestavaks. Näide: mina teen tema lemmiktoitu ja kutsun sööma, ja jah, varst,i ja ilmub kahe tunni pärast. Noh anname andeks, eks ma muidugi ütlesin, et nii ei sobi, vast võtab õppust.Tulime koju ja esimese asjana Mikko selgitas millal on need lihavõtted. Eks talgi ole natuke nukker ja kurb olla, kui poiss ära on. Aga väljas on endiselt -17 kraadi ja allapoole langeb. Hea on see, et päike paistab, see natuke muudab oleku kergemaks.
Esmaspäeval algab taas hispaania keele kursus, elu läheb taas mingisse järjestusse. Midagi on mul ka oodata. Kahe nädala pärast on siis minu kord tsuh tsuhhitada. Ikka sinna sukkasummitele. Loodame et siis ei ole nii külm, on ju see koht palju, palju põhja pool.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar