Kaks kuud leivata :)

Ei ma ei ole näljas ja paljas. Kuidagi leib on kujunenud meile toidu üldnimetuseks. Sata aastat tagasi nõuti kah leiba ja tsirkust, ehk toitu kõhule ja hingele. Siiski on võimalik elada ka ilma leivata - otseses tähenduses. Ja ilma kartuli ja suhkruta. Selle viimase osas ma natuke esitan muudetud tõtt. Maiustan 13 g üle 70% :lise shokolaadiga ja teelusikalise meega, viimane siis jogurti kaaslasena. Poleks kunagi uskunud kui maitsev on naeri- ja kaalikapüree, aurutan ja lisan sortsu koort ja paarkümmend grammi võid, siis mikserdan püreeks. Võrratu toit. Valgepeakapsa olen võtnud igapäevaseks toiduks. Riivin ära, lisan ühe sibula, paprika ja shilli pipra, salatikastmeks on sidrunimahl ja magustuseks noaotsatäis steviat. To viimane on looduslik suhkruasendaja.

Kahe kuuga on kaal langenud 4 kg ja ma tunnen end hästi. Erinevalt kõikide eelmevate toiduratsioonidega ei ole üleüldse kunagi kõht tühi, kuigi ma söön nüüd ainult 3 korda ja ei mingeid vahepalasid. Aastavahetusel vaevanud lööve kätelt on lõpuks täielikult kadunud, kuigi ma usun, et selle teke oli pigem närvidest kui mingi toidu tagajärg. Suhkrute tarbimise lõpetamisest on ka üks natuke negatiivne mõju. Näiteks bussipeale jooksmine eriti ei meeldi. See tähendab kiirenduseks puudub küte, aga see vastu on vere suhkru näit hommikuti suuremalt osalt juba langenud alla seitsme. See taas tähendab, et järjest kindlam on, et tulevik ei ole insuliini süstimine.