reede, 23. jaanuar 2009

Kuidas võidelda laiskloomaga...

Ma usun, et igas inimeses pesitseb selline kummaline laiskloom. Tavaliselt saame selle suruda kuhugi taha nurka ja ei päästa teda oma elu rikkuma. Aga siis juhtub midagi, mis meie tahtele paneb põntsu, haigus või muidu ebaõnnestumine, noh ühesõnaga läheb s. ja laiskloom vallutab meid. Piisab kui paarkolm nädalat oled toibumas kui enam ei ole mingit tahtmistki end liigutada. Magad hommikul üheteiskümneni, uni muidugi õhtul ei tule enne varaseid hommikutunde, välja end kõndima ei saa kuidagi aetud, kord ilm vilets, kord vaja mingeid asju teha, kord ... mis iganes. Vedeled lihtsalt niisama.

Aga mõtted liiguvad. Ikka ja jälle analüüsin minu kummalist Eestis käiku. Kui palju ma enne tegin ettevalmistusi ja pabistasi ja muretsesin ja lõpuks saabusin kohale käekott üle õla. Kõik mis ma olin teinud oli tarbetu, sain ma ju ka nii hakkama. Mis nüüd tuli nii ligi kolmesaja euri liigne kulu, aga noh eks mul ju oli ka aeg endale natuke uusi riideid osta. :) Miks ma siis rabasin? Vat nüüd räägib vist minus olev laiskloom.

Kommentaare ei ole: