Jälle kooli :)

Tegelikult hispaania keele kursuste esimene tund oli juba eelmisel esmaspäeval, aga siis olin ma veel selle haiguse kimbus ja ei suutnud kuidagi keskendada oma mõtteid õppimisele. Nüüd võin täna öelda, et lööve on kätelt peaaegu kadunud. Kas aitas selleks see arsti kapist võetud rohi või oli juba aeg terveks saada, ei tea. Aga kolm nädalat põdeda oli tõesti jama.

Juba eile otsisin taas üles oma õpiku ja vihikud ja kukkusin lugema uut peatükki. Palju nad eelmisel tunnil jõudsid teha ei tea, aga ettevalmistamatult ei taha ju ka minna. Mul on selline karvane tunne, et natuke kergemini läheb loetu mällu. Mis on muutunud. Ei oska öelda. Kas tõesti oli kohutav stress takistuseks. Nüüd kui see hakkab kaduma, toimib ka aju paremini.