Hulludele päevadele ei läinud, astusin vaid läbi ühest kaltsukauplusest ja olin nördinud. Eelmisel aastal kui kasside, koeradega otsisin linnapea vastuvõtule minekuks valget siidist pluusi ja ei leidnud, siis nüüd kui pole vaja ja pole ka raha, leidus neid koguni kolm. Muidugi ma ei ostnud.
Satu (tähendab eesti keeles muinasjutt, siin on ilusaid nimesid) küsis mida ma arvan novembrikuus pisikesest reisist lõunamere saartele. On aga küsimus. Ma arvan, et tahan ja väga, ainult et .... vahendid puuduvad. Aga kas selleks mul kunagi on olnud vahendeid - ei ole, aga kui enam kuidagi ei saa, saab ikka kuidagi.
Ei ega ma kuhugi minema ei hakka, aga hingelt valmis olen juba kevadest saadik, näib kui kaua vastu peab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar