Vastikud on sellised uned, millest kui saadki ärgatud, nii näed kohe samast kohast või samal teemal edasi. Nii võid ärgata mitugi korda, aga ikka jätkub uni kui uinud. Eelmisel öösel nägin, et olin kuskil armee suguses paigas aega teenimas ja mingi pahanduse pärast pidin saama surmava süsti teenistuse lõpus. Minu arust see milles ma olin süüdi, oli mingi pisiasi. Ma ärkasin sellest unest 2 korda, käisin vetsus, köögis vett joomas ja see jätkus aga kuni hommikuni välja.
Mingil ajal ma selle süsti ka sain ja see oli nagu kerge ja vabastav surm, aga siis järkus kõik taas algas kuskilt varasemalt ajalt. Mind vaevas see, et ma kuidagi ei suutnud lähedastele öelda, mis mind ootab. Ma olin oma saatusega peaaegu leppinud, kuigi otsisin mingeid võimalusi pääseda.
Just enne ärkamist nägin, et mul oli kiire minna sellele surmasüstile, ja lõpuks sain enda julguse kokku kogutud ja enne minekut ütlesin mehele, et tead mul on kiire, et tead ma ei tule tagasi kuna ma nüüd pean minema, et mind ära tapetaks. Ja ma olin hilinemas ja helistasin, et ma olen tulemas. Siis ma olin nagu juba kohal. Seal kasvas põõsas, mis elustas ja see põõsas pritsis mulle nagu purskkaevust eluvett. Ja siis tuli keegi, kes ütes, et asi on aastaks edasi lükatud. Kui siis taas koju tulin, oli seal palju rahvast, kellele siis provisin seletada, aga nad kaastundlikult andsid mõista, et nad teavad kõike. Lõpude lõpuks pesin ma käsitsi suures pesupalis pesu.
Aga siiamaani on mul vastik tunne sees.
"Kullake"
1 tund tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar