Naljakaid juhtumeid pikalt eluteelt vol. 3

4. Passi saamine

Nagu kõik teisedki läksin ma kuueteist saamise järel miilitsajaoskonda vajalikud pildid ja sünnitunnistus kaasas. Kirjutasin avalduse, andsin sisse ja jäin ootama, kas on kõik lahtrid õieti täidetud, natuke hiljem kutsuti mind uuesti sisse ja seal oli 3 -4 kurja näoga miilitsaonu. Kes siis surmtõsise näoga mulle teatasid, et minu sünnitunnistus on võltsitud ja küsisid, kes selle on teinud. Kui siis vaatasin lolli näoga, näidati koht, kus oli teistvärvi sulepeaga nimes üks täht muudetud teiseks. Nojah, muidugi olin mina selle teinud. Vaat kui lapsed koolis narrisid Elvi viina viina, noh ma siis tegin n --> r ks, aga kuidagi juhtus, et tollane klassijuhataja kaotas sünnitunnistuse ära ja lasi tuttava kaudu teha uue, seal ma juba olin Elviira. Aga leidis hiljem vana üles ja see oli puhtam ja kenam, teises oli üks serv katki. Lobamokk nagu olen, ütlesin, et tegelikult on mul kodus teine tunnistus kah, mis on võltsimatta. Kästi siis kohe sellele järgi minna.

Lähen koju, ema kohe küsima, mis rahvuse kirjutasid, ema on soomlane ja võõrasisa eestlane. Loomulikult ei pidanud võõrasisa mingiks sugulaseks, ja olin kirjutanud soomlane. Selle peale pidas ema pika jutluse, mis oli umbes selline "Oled sündinud Eestis, saad siin koolituse, lähed ilmselt eestlasele mehele, sa räägid eesti keelt kodus ja tööl, soome sa mitte mingil juhul ei sattu, mis soomlane sa siis oled. Aga elada teise rahvuse esindajana ükskõik kus maal on raske. Mine kohe ja vaheta see soomlane --> eestlase vastu. " Miilitsa jaoskonnas mind veel kord noomiti korralikult ja see on olnud esimene ja viimane kord valitseva korraga vastuolus olla.