Naljakaid juhtumeid pikalt eluteelt vol. 4

Järgmised juhtumid on seotud reisimisega, omal ajal tööl räägitigi, et on ohtlik minna minuga koos kuhugi, ikka juhtub midagi. Kummaline oli see, et kõik need juhtumised olid nagu kuskil seebikas ikka õnneliku lõpuga. Margus on kommenteerinud seda juttu nii: "äiti, sinä olet fiksu" kui ma siis küsin, kes on fiksu, siis definitsioon on järgmine. "fiksu selviytyy niistä tilanteista, johon viisas ei joudukaan", ehk siis maakeelde pandult - nupukas tuleb õnnelikult välja nendest olukordadest kuhu tark inimene üldse ei sattugi.

5. 70:ndatel ilmusin Viljandi bussijaama rinnahoidja väel.

Oli siis taas selline lugu, et olin nädala lõpul või oli see puhkuse lõpul ämma juures kogu perega. Kuna minu toakaaslane Ülle elab Viljandis, siis üritasin jõudumööda ikka ka tal külas käia ja tulin varasema bussiga Viljandisse. Kahjuks Ülle oli just minemas kuskile ära ja minul oli oma 5 tundi vaja mööda saata. Laenasin siis Üllelt päevitusriided ja suundusin järve äärde. Mingi sopakas oli kaasas ja nii ma selle aja saingi siis veedetud. Kuna arvasin, et päike hakkab paremini peale vee pealt, ronisin ühte paati. Mingil ajal jäin magama. Ärgates hoomasin oma suureks ahastuseks, et seelik on, aga pluusi ei ole, ainult väga napp vestikene. Ilmselt tuul viis minema. Mis sa hädaga teed, Tallinnasse tuli minna ja nii ma siis ilmusin bussijaama kummalises riietuses, napis ja seksikas. Mees, kes mind seal ootas, sai kerge vapustuse.

6. Jätsin Saaremaal käies käekoti passiga bussi.

Ühe töökaaslase vanemad elasid Saaremaal ja puhkuse ajal olin kutsutud sinna külla, lisaks oli planeeritud minna korjama põldmarju. Sellepärast olid mul kaasas 3 liitrised purgid ja palju muid kimpsusid kompsusid. Kuna nad elasid maal, jälgisin pingeliselt peatuses ja kui neid nägin hüppasin püsti, krabasin kompsud ja välja. Õhtupoolikul kui läksime tutvuma saarega, mõtlesin võtta kaasa ka sigaretid, aga mida ei olnud see oli käekott. Taevas, seal oli ju ka pass ja ega ilma selleta minema ei pääsenud. Nüüd oli tuli ahjus. Sõitsime Kuresaarde, siis oli see Kingisepp ja käisime küsimas bussijaamas, äkki on toodud, ei olnud. Buss oli läinud mingile uuele ringile, aga meid lohutati, et õhtuks see jõuab tagasi. Ok, tulime siis hiljem tagasi, ikka ei olnud, bussijuht oli viinud bussi koju. Läksime siis tema koju. Mees oli läinud kuskile sugulaste juurde, aga buss oli õues. Naisel olid ka võtmed. Käis bussi läbi - ei midagi, järsku meenus, et seal kuskil oli mingi koht kus hoiab võileibu. Ja jummal tänatud - seal see minu kott oligi. Nagu kivi oleks pealt võetud nii kerge oli siis olla.

Marjul käisime, moosi valmis keetsime ja sain need kerge vaevaga ka koju kuna tulime koos tema autoga üle.

7. Helsinki Vantaa lennujaamas jätsin käekoti passi, krediitkaartide, valuuta ja piletitega WC:sse.

Too juhtus 2001 suvel kui olin minemas Karpatoksele (üks Kreeka saar) nädalaks puhkama. Muidugi olin ma väsinud kui polnud kogu öö korralikult magada saanud, olin ju tulnud kohale juba eelmisel õhtul ja veetnud öö lennujaamas. Aga enne lennuki peale minekut astusin läbi WC:st ja kuna taas oli neid kompsukesi : korv lennukise võetavate asjadega, vahetus riided jne. kaamerakott ja käekott, libises viimane maha ja jäi sinna. Olles kõrval tollivabas kaupluses kuulsin kuidas keegi naine pakkus müüjale käekotti, mille oli leidnud vetsust. Muidugi oli see minu oma, ja taas õnnelik lõpp. Minu kaitseingel on ikka olnud täielikult rakenduses.

8. Mehhikos läksime Ellega valesse lennukisse.

Õnneks olid ka selles lennukis nendele kohtadele piletid välja müüdud ja õiged reisijad ilmusid kohale ja õnneks meie lennuk väljus pool tundi hiljem. Muidu oleks olnud nii, et kohvrid oleks reisinud ilma meieta Helsingisse ja meie oleks maandunud kuskil mujal Saksamaal, mitte Frakfurdis, kust meie lennuk Soome tuli. Lohutasin siis Ellet, et kui polekski viga märgatud, oleks me ju ikkagi Euroopas.

9. Seiklused Leningradis

Vanasti tehti ekskursioone asutuse kulu ja kirjadega, tegelt see oli vist a/ü omad. Seekordne oli siis bussiga. Vist oli aasta 1983. Olime siis tüdrukutega õhtusöögil Nevskil ja kuidagi aeg läks nii kiiresti, et jõudsime viimase trammi peale napilt, paha asi oli see, et me läksime vales suunas. Tagasi enam trammiga ei saanud. Metroo läis veel ja viimase metrooga läksimegi, aga taas valesse kohta, olime unustanud peatuse täpse nimetuse. Nii siis juhtus, et öösel kell pool kolm olime kuskil mere ääres täiesti tundmatus kohas ja teadsime vaid meie hotelli nime. Viimane abi nõu - takso. Aga proovi sa suurlinnas taksot saada ajal kui kõrtsid just on lõpetanud. Võimatu. Järsku peatus must volga meie juures sees kaks meest ja küsisid kuhu neiud soovivad. Neiud ütlesid kuhu ja kobisid peale. Keerutasime siis üle tunni aja ja vahepeal oli selline tunne, et mis jamasse me küll oleme sattunud, aga kohale me saime. Milles asi, sillad ju avatakse igal ööl mingiks ajaks ja meid viidi mingit muud marsruuti pidi. Aga me kartsime, täiesti tõsiselt.

10. Pidin peaaegu uppuma Põlva peldikusse.

Lugu ise oli siis selline, olime kutsutud ühe töökaaslase suvekodusse ja see oli kuskil Põlva kandis, läksime pärast tööd ja sõitta tuli umbes 5 tundi. Aga bussides siis ei olnud wc:d. Kui siis kohale saime oli juba kohutav häda. Meil oldi küll autoga vastas, aga 10 km kruusateed ei tundunud võimalikuna. Seega suundusin bussijaama taha kus tavaliselt sel ajal oli alati ka peldik. Tavaliselt selline auk põrandas. Mida ma ei teadnud oli see, et see oli katki ja avatud märgatavalt rohkem kui 20 x 30 cm. Mõtlesin siis et lähen sisse ja kui silmad pimedaga harjuvad ... ja vajusingi juba kuskile pehmesse ollusesse. Meeleheitlik mõte - milline häbi minu lastele - ema uppus peldikusse. Loomulikult lõin käed laiali ja tajusin siis, et teine jalg on veel kindlal pinnal ja ma olen niueteni kuskil sees. Välja ma sealt rabelesin. Vaatepilt oli rõve, ülalt poolt põlve pruun ja mida allapoole seda tumedamaks läks. Lähedal olevas järves küürisin end suurest s... st, aga autosse mind ei lastud, pandi istuma plastikaadi peale pagaasiruumi. Nii me siis läksime. Aga kui midagi on juhtumas, siis juhtub ikka lisa. Miilits pidas meid kinni ja kuulnud kogu jutu naeris nii, et munad märjad ja tilk otsas ja laskis minema. Koha peal kärutati mind otse sauna. Ja seal ma veetsin palju aega. Järgmine päev kuivasid nööril minu riided ja ka kingad. Aga muidu oli väga huvitav ja mõnus nädalavahetus.