Naljakaid juhtumeid pikalt eluteelt vol. 2

Suurem osa juhtumeid on seotud nii või teisiti reisimisega, aga järgnevad on tööjutud.

2. Pärast südaööd väljusin Harju Täitevkomitee hoonest, (see oli ennevanasti Lauristini tn. ja vastas pidi elama tähtsaid isikuid) teisekorruse akna kaudu.

Lugu oli nii, et pärast suve puhkust jäin kauemaks tööle, oli vist kuu lõpp või muud sellist ja mingid analüüsid pidi saama järgmiseks hommikuks valmis. Seda ma ei teadnud, et vahepeal oli lukud kogu majas vahetatud. Kuna me olime kolmandal korrusel ja korruste uksed avanesid ainult seest poolt, siis ei pääsenud enam helistama ka kellelegi. Kõndisin ringi trepikojas kuni avastasin, et teisekorruse koridori aken on avatav. Lapsena olin ju kõiksugu ronimisi ja hüppamisi teinud, nüüd oli asi tõsisem, kuna all oli asfalt. Ega seda kõrgust nii palju polnudki. Käekoti ja kingad viskasin enne välja ja siis jäin aknast rippuma. Mäletan, et kartsin kõige rohkem mitte kontide katki minekut vaid, miilitsale vahele jäämist. Noh marraskil ikka natuke olin.

3. Selles samas täitevkommitees tööl olles kaotasin ära seifi võtme.

Kuna meie pomo oli täitevkommitee asetäitja, siis olid seifis mingid temale vajalikud paberid ja võib-olla ka raha. Võtit ei saanud kunagi toast kaasa võtta. Sellel oli oma peidukoht ühes dokumnetide kapis. Aga noh alati ei olnud viitsimist seda sinna panna, võti oli lihtsalt taskus. Juhtum oli suvel, kui käisin lõuna ajal juuksuris ja pärast seda enam ei leidnud võtit kuskilt. Mida teha, kapp oli vaja lahti saada ja nii, et minu lohakus välja ei tuleks. Ei enam mäleta kust tehasest sain mehed avama, ülemusele seletasin, et võti läks keerates katki ja asi nii laheneski. Umbes kolm nädalat hiljem leidus ka vana võti ühe kausta vahelt.