Mõtteid ja targutusi ootamisest...

Meil kõigil on kogemusi erilistest ootamistest. On frustreerivad ootamised järjekordades: poes, polikliinikus, punase foori taga, laevale ja laevalt maha minnes. Siis on erutavaid ja lootusrikkaid ootusi, mulgi on neid kolm, ootuse tulemus nr. 3 kaevab praegu juurikaid välja. Mõned ootused on varjutatud hirmuga, kas ma saan ikka hakkama stiilis. On pikaajalisi ja lühiajalisi ootamisi. Neist kõige vastikumad on tähtajatud. Ootad aasta, ootad kaks, ootad tüke kolmandat. Vat sellist tüüpi on minu metsaprojekt.

Mõningate ootustega on nii, et oma tegevusega saad selgitada kui kaua veel ja mis asi on. Seega siis kui maasikatädi ei olnud neljapäeval helistanud sai isu ootamisest otsa ja helistasin ise. Nüüd on asi siis nii, et teisipäeval pärast seda kui Margus saab oma sõidu eksami tehdud, võtame suunaks põhja ja vurame nii natuke peale saja km. Maasikapaik ise on Haapamäel Meie majutuspaik on Satu juures ja sealt marjukorjama on 18 km. Noh auto jätame meile ja Mikko saadame rongiga koju tagasi. Maasikakorjaja tööpäev algab kell 6 hommikul. Ma tean mitmed eestlased on käinud siin tööl maasikaid korjamas. Minul on see esimene kord ja ma natuke pabistan, kuidas selg vastupeab ja kuidas ma saan Margusele nii palju indu, et me ka raha saame.

Satu, kes on ise käinud nii Rootsis kui siin korjamas ütles, et pole viga, korjajad on peamiselt noored tüdrukud ja poisil on lausa nagu paradiisi oleks sattunud :)