reede, 14. detsember 2007

Nii nadal on siis seljataga

Tana oli meil plaanis minna Phuketisse, aga hommikul molemil oli selline kahtlane tunne, et see wc peaks olema vaga lahedal kogu aeg. Onneks see jaigi selliseks hetkeliseks kohulahtisuse hetkeks ja peale soetableti soomist mingeid symptoome enam ei ilmnenud. Olime siis kukupaisti oma rannas ja yritasime votta paikest, mis oli kuskil pilvede taga. Muidugi eilse jarel oligi hea, et lisa eriti ei saanud ja mina ka ohverdasin kallihinnalist mere aares olemise aega ja ei kainud ujumas - andsin polvele aega paraneda. See eest tegin hasti pika jalutuskaigu enne hommikusooki ja teise parast kui kaisin meist umbes 1 km kaugusel ylesmage merevaadet filmimas.

Kuna siin juba kell kuus on pimenemas, siis kui ei ole kylapeale minemas, tuleb vagisi kaheksa paikku uni peale. Eile eriti parast snorgeldamist laks pilt ara ja pool yheksa juba norskasin. Ja kui inimene nii vara laheb magama, kes imeloom jaksab isegi kuueni valjamagada. Siis ongi nii, et vahid pimedat ja ootad paikese tousu. Meil pealegi on maed ees ega seda naegi enne kui kuskil yheksa paikku kui sattub pilvitu paev olema. Mida siis teha. Motled koiksugu varke ja targutad omaette.

Naiteks tanahommikul ma motlesin, et kui palju joudu ja vaeva me kulutame oma lahedaste muutmise katsetele, selle asemel, et votaksime neid sellistena nagu nad on ja armastaksime neid vaatamata nende vigadele voi puudustele. Sest muuta voime vaid end, mitte aga teist inimest.

"Ota tai jata nagu ytlevad soomlased"

Kommentaare ei ole: