Veel üks nädal ....

(See pilt on tegelikult tehtud 22.4.2004 15:24)

... ja siis läheb lahti. Ma siin eriti ei ole "palavikutanud", aga mu kallis abikaasa on ikka täitsa pabinas. See on nii naljakas, sest ta püüab teha ükskõikset olekut ja see ei õnnestu eriti. Kui iga kolmanda lause sisse kukub midagi eesolevast reisist. Muidugi natukeseks jääb ka ema siia üksi kui nüüd urks siia natukeseks ei tule. Kuna tuleme tagasi just jõuludeks, olen üritanud teha võimalikult palju asju enne ära, isegi verivorstid käisime ära ostmas, kes teab kas siis on ja pealegi just enne jõule on poodides tõeline hullumaja.

Homme on plaanis minna päkapikutama ema eest. Kui julgust oleks teeks ettepaneku et ostan kõik reisilt, aga ta juba ütles, et too siis siia minu juurde. Nojah tuleb siis viia. Nagu alati enne pikemat reisi selgus täna hommikul, et need eluvajalikud retseptid on ka aegumas ja vaja viia pikendamisele. Eelmisel aastal oli sama jama. Õnneks andis välja rääkida, homme saan kätte. Tuleb ka ülesotsida eelmiste aastate kaasavõetavate asjade nimekirjad ja panna kirja tööd, mis vaja enne ära teha.

Oma homsesse shopingusse pean liitma ka käigu raamatukogus ja esmaspäevase linnapea vastuvõtu jaoks mingi piduliku pluusi ostma. Ega ikka vana ja väsinuga tasu minna. Ma natuke pabistan ka. Äkki komistan või nii. Ja nagunii ei tunne ma seal kedagi. Miks see kutse küll ei olnud kahele, kahekesi oleks palju julgem minna.