teisipäev, 31. juuli 2007

.... mida teha, mille nimel elada ...

Ilmselt mitmedki minu ealised naised esitavad endale selle küsimuse. Lapsed on suureks kasvatatud, nad on juba läinud või minemas kodust. Loonud või loomas oma kodu, kuhu sina tuled külalisena. Siis kui kutsutakse. Noh mina konkreetselt lähen ka ilma kutsumatta, aga ikkagi. Nüüd kuuekümnele lähenedes oleks vaja leida mingi uus eesmärk elule.

Kui nüüd endast rääkida, siis esimesed 20 + läks minu kujunemisele, selleks kes olen. Järgmised 20 elukaaslase leidmisele ja laste sünnitamisele ja ülejäänud aeg laste kasvatamisele ja nende saatmisele eluteele. Lapsed olid minu elu kõige tähtsam saavutus ja kõikides prioriteetides alati esikohal. See ei tähenda, et ma nad ära oleks hellitanud, ma olen olnud üsnagi kõva käega ja karm ema. Nüüd ka noorem, armee käinuna on minemas kodust kaugele õppima. On minemas oma ellu.

Kats küsis siin ükspäev, miks sa sinna Hispaaniasse palverännakule tahad minna. Ma arvan, et otsima elumõtet.

Kommentaare ei ole: