Haual tueb surnutele rääkida

... minu ema tõsi küll hoopis laulab oma veissusid, neid mida tema vanaisa kirjutas. Kui olin pisike nublu siis korraldati tihti selliseid usuõhtuid, tõsi mitte meie juures, kuna minu võõrasisa oli veneusuline ja meil polnud ka ruumi kus olla, aga ema vendade Andrei ja Aleksanderi juures olen olnud taolisel õhtul. Nende usutallitusega kaasneb aktiivne laulmine ja liikumine ja hüppamine ja halleluuja hüüdmine.
Vaatamata sellele, kasvas minust kahtleja, ma ei ole otseselt usklik, ega ka mitte ateist vaid sean kahtluse alla kõik dogmad. Minu arust ka kaasaegsed ususeletused on natuke imelikud. Kõige olulisem vastuseis tekis aga usu nimel võimu ja raha tegemine, tule ja verega usu toomine ja peale surumine ei ole ikka õige asi. Minu arust igal on õigus uskuda mida tahes, ükski jumal pole teisest parem, ega halvem. Miks inimesed peavad õigeks oma jumalat. Miks ei austata teiste omi.