... ja taas päevad lühenevad...

... on külm ja vihmagi sajab. Muidugi pole vaja kasta, aga 12 kraadi keset suve, ei ole õiglane. Ilmateade pealegi lubas sellist jama kogu juulikuuks, alles augustis saame natuke taas sooja. Teisalt taas liigne soojus tegi laisaks, eks need soojade maade inimesed meie arvates ongi liiga laisad, tegelikult eks nad ole lihtsalt soojusest loiud. Mina olin isegi nii laisk, et ei saanud lõpuni kirjutatud meie 4 päevast Eesti maratoni. Eile emaga rääkisime sellest. Kuna vahepealsed 3 ööd veetsime kõik eri paigas, siis mamps ütles, et öösel ärgates on ta olnud hämmingus, et kus siis on ja kui tabab ära, et kodus, on kergendus tõeline.

Jaanipäev läks suhteliselt hästi, oli Urks Liisaga ja nende tuttavad, Johanna ja Hade. Mõnusad inimesed. Grillisime ja istusime õues. Teise päeva õhtul tuli meid külastama uudishimulik siilike. Vudis aga laua all ja nuusutas kõikide jalgu. Kuna kedagi oli siil hammustanud siis eriti ei julgenud anda end nuuskida, mind ta peaaegu naksiski, tahtis vist kontrollida kas on söödav. Naljakas väikevend ta oli, läks aga jälle ja tuli aga tagasi. Ilmselt kuskil lähedal on siili pesa. Ühel õhtul nägin koguni kahte, nuuskisid teineteist.