Hyvää vappua kaikille

Juba hommikul poole kümne ajal sain endiselt töökaaslaselt maitervituse. Ja telekast tuleb ainult reibast marsimuusikat. Käisme kepikõnnil ja põikasime ka poodi, homme ju poed kinni ja täna ka poolest päevast. Noh seal oli rahvast nagu enne jõule. Kõik tegid viimaseid oste ja täna õhtu peo tarbeks. Noh me otsustasime võtta saja väga tagasihoidlikult, ei midagi erilist. Peod on mingiks ajaks "peruutettu". Kõigile teistele taas head pidu, kuigi see ilm on natuke külma võitu.

Pannkoogi hommik, ehk kuidas me maailma parandasime

Mõnikord on pühapäeva hommikud toredad. Näiteks täna kui avasin arvuti ja märkasin, et all korrusel Margus on juba messages:) küsisin mida ta tahaks hommikusöögiks ja tema hääletas pannkookide poolt. Kui siis pooled valmis kutsusin noormehe sööma. Tema sõi ja mina küpsetasin. Kui siis taigen otsa sai ja suurem nälg ka poisil, siis järgmised paar tundi veetsime ema ja poja kvaliteetaega.

Me käisime üsna suure hulga asju läbi. Alustaime loomulikult Eesti probleemidega ja kuidas see meie peret puudutab. Kuna minu bioloogiline isa on venelane ja ema poolt ka pool suguvõsa on kas vene rahvusest inimestega abielus või räägivad muidu enam vene kui eesti, või soome keelt, siis loomulikult ma suhtun kogu juttu teatava nurga alt. Arutasime miks soomlased kuigi on kõvasti venelastega sõdinud, ei tunne nende suhtes peaaegu üldse vaenulikkust.

Poliitikast läksime sujuvalt üle traditsioonidele ja mis vahet on abielu ja vabaabielu vahel. Mind huvitas kõige enam see nähtus, miks vabaabielu paarid, kes on edukalt 10 - 15 aastat koos elanud, äkki rõõmsalt teatavad tuttavatele, et nad on kihlunud ja varsti on pulmad. Margus siis arvas, et algul ollakse armunud ja paberil ei ole mingit tähendust. Siis kui aastatega hakkab pihta "lubjastumine", tahetakse traditsioone ja muud sellist. Nii see ilmselt ongi. 6o.-70 aastate hipid ja lillelapsed on nüüd kõik kõhukad härrad ja prouad. Omalt poolt mulle väljend "proua" ei meeldi, kui nime ei tea siis hoopis ilma tiitlita.

Siis käisime läbi tema praegust olukorda ja kuidas õpingud sujuvad armee tingimustes. Kõige viimaks panime paikka kes me siis ise oleme:
Mina "pahatihti teen seda mida poleks vaja teha".
Margus ise "väga tihti ei tee seda mida oleks vaja teha".
Üks poeg "aegajalt teeb seda mida poleks vaja teha ja mõnikord ei tee seda mida oleks vaja teha"
Teine poeg "teeb ainult neid jutte mida on otsustanud teha".

Mulle meeldivad väga need meie vestlused. Margus on see, kes julgeb mulle näidata minu vigu ja teeb seda taktitundeliselt. Kui tal ainult jätkuks kannatust ja jõude teha tööd, temast tuleks hea psühholoog. Noh peame pöialt. Igaljuhul kunagi keegi naine saab temast hea mehe.

Kevad minu aias ... .. ja mujal

Jätsin mehele lauale teate "Meniin kameran kanssa kuvauslenkille" ja läksin. Alustasin kohe ukse alt lillepeenrast ja sammusin reipal sammul järve poole. Eile seal nägime tuukrit tööl. Noh eks väike lootus oli teda ka täna seal näha. Tee peal jäid objektiivi ette paar kaske.
Mööda minnes heitsin paar kaarti postkasti. See on muide meie kõige lähem keskus. Siin on kauplus, baar, pitsakoht, lasteaed ja lastenõuandla.Ja peagi jõudsingi järve äärde. Tõesti siin oli töö käimas.Järvest tulid välja vot sellised jamad

Kelle huvides see ka siis oli....

Mina ise olen alati lähtunud reaalsetest tingimustest, oma väikeses elus. Kaalunud asju siit ja sealt küljest ja minu arust mõned asjad tunduvad Eestimaal kummalised olevat. Kui võtta arvesse kui suur protsent elanikkonnast on mitte eestikeelsed ja saavad jätkuvalt kuulda, et nad on okupandid ja tiblad ja muud sellist, siis oli lihtsalt ime, et siiani on olnud nii rahulik, ebaloomulikult rahulikult on käitunud see osa elanikkonnast. Miks on vaja olnud õhutada elanikkonna eri rahvuste vahel vaenulikkust. Kas ei oleks aeg küsida, kelle huvides see on. Kas ei taheta sellega juhtida tähelepanu ära märksa raskematelt ja keerulisematelt asjadelt.
Euroopa Liit kaalub enda liikmeks türklaste võtmist. Piirid tasapisi hävivad ja minnakse üha laiemate keerukamate koosluste poole ja Tallinnas võideldakse. Kui suur see elanikkonna suhe on - ligikaudu pooled. Kas poleks aeg hakata oma ettevõtmistes võtma arvesse ka selle teise poole arvamust. Meil Soomes on 9 % rootslasi ja rootsi keel on kõigile kohustuslik. Kas poliitikutel tõesti ajud ei jaga, või kelle huvides seda tehakse ?

Tihti me peame ennast paremana, aga kas me ikka oleme??

Viimased õpetused enne hauakambritesse laskumist kuningate orus.

Oli täna asja linna minna ja vaatasin siis natuke tähelepanelikumalt välja bussi aknast. Just Egiptusest tulnuna ja sealset mustust ja prahti kritiseerinuna, pean tunnistama, et ega meie linngi mingi puhtake ole. Muidugi meil varsti kui rohi hakkab kasvama, kaob praht rohu sisse ära, talvel sajab lumi peale ja taas kõik korras. Praegu kui lumi läinud on teede ümbrus kohutav. Sama asi on kesklinnas pühapäeva hommikuti ja pärast pühasid. Oleme täpselt samasugused kui kõik teisedki, muidugi mitte mina - ütleb igaüks endast. Aga kust siis see praht tuleb? Ja ometi on meil organiseeritud prügivedu ja muud sellised. Jah ka Egiptuses või Mombasas oli rikaste linnaosas kõik kena ja korras.

.. ja Ellest

... ja parim võte minust...

... aitäh Elle.

Igalt reisilt saan mõne omaarust hea võtte...

... see kord siis sellise.

Noh nii esimene nädal läbi ...

Hurgada merelt

Ei või kiita, et nüüd siis kõik korras ja elu läheb nagu lepase reega. Meeleolu on selline vahelduv. Kui ei peatu mõtlema, et seda kodusolemist kestab määramatu aeg, siis on ok. Mingeid suuri plaane ei ole ka veel alustanud. Fotode sättimine on veel pooleli. Videofilmi tegemise manuaal on esimese viiendiku juures. Korraga ei jätku kannatust palju teha. Ühtegi jutukat ei ole võtnud esile. Siis võiksin sinna uppuda ja kõik muu jääb siis ootama paremaid aegu. Muide Eestist ostsin 2 käsitöö õpikut: Kudumise käsiraamat ja Anu Pinki Heegeldamine.

Kuna oma digikaamera välgu keerasin tuksi, siis olen vaadanud "selle pilguga" uusi dikikaid. Olympus µ 725 SW, selline on jäänud silma, olenevalt kohast kust osta on 300 mõlemal poolel hind. Aga noh praegu tuleb lihtsalt oodata ja vaadata. Kui jälle korrapärased tulud hakkavad pihta, siis tuleb asja uuesti mõelda. Saaks selle pagana metsa maha müüdud, läheks korrapealt asi kergemaks. Muide aasta algul tuli selle kohta maamaks, mingi võlgki näis nagu olevat. Ei pidanut suurt kiiret maksmisega ja eelmisel nägalal tuli uus maks, mis esiteks oli poole väiksem ja teiseks ei mingit võlga. Seega õpetus: ei tasu kunagi liiga ennatlik olla maksude maksmisel.

No jah siis selle kaalu lugu. Nädal "kurin palautusta" ja regulaarset vee joomist on näha. Tänane kaal 88,8 kg. No muidugi ma tean, et algul kaob just kudedesse ladestunud vedelik. Küsisin siin Marguselt, miks hakkab vedelik nii kergesti kudedesse kogunema, kui ma isegi midagi soolast ei söö ja neerud ja muu jutt peaks olema korras. Tema siis arvas, et kuna vesi on organismile kõige tähtsam komponent, mida on võimalik varuda, siis kui on mingigi paus jätkuvas saamises, siis keha lihtsalt loob igaks juhuks oma varud. Millise nipiga küll pääseks oma keha käitumise juhtijaks. Ilmselt see on nagu arvuti programmidki. Igaüks ikka niperdama ei pääse. Järgmine nädal siis on tõele näkku vaatamine, sest siis peaks käivituma ka rasvarakkudesse loodud varude vähenemine. Ilm on muidugi kena ja kepikõnnil käime peaaegu iga päev, mõnikord koguni kaks korda.

Varahommikused külalised :)

Täna hommikul poole kuue paiku lõi Urks meid maast üles. "Päev juba õhtupoolikus ja teie alles magate veel". Noh neil oli pool päeva ja öö möödunud kummalisel kombel liiga kiiresti ja nad tõesti arvasid, et on alles eile õhtupoolik. "Bõvajet" öeldi vanasti. Seega tegime meie Mikkoga varajase ülestõusmise ja panime noored magama. Ei saanud teisi sauna kaminaruumi ka saata kui seal on laiale kasvuhoone osad.
Ah et mis mulle selle kasvuhoone juures ei meeldinud. Noh kui ei osanud arvata et see plast mis sellega kaasas tuli oli ainult 1 mm paksune. Nendel kallimatel variantidel oli 4 või koguni 6 mm. Ega meil vähemalt esialgu eriti pisikesi külalisi ole tulemas, kes end seal võiks katki teha ja ega suure tormipuhul ka need teised vastu peaks. Nii siis paneme teise üles ja ega tema väljanägemisel viga pole.

Tolmuimejaga arvutis

Viimasel ajal on arvuti hakanud üha kõvemat häält tegema ja kui nagunii oli vaja taas kaaned eemaldada, et lisada firewire kaart, et videokaamerast saada pilt arvutisse ilma nügimatta siis sai ka tehtud masinas sees korralik koristustöö. Pintslikesega kõik pinnad üle käidud ja siis tolmuimejaga kallale. Nüüd siis on hääl selline mõistlik. Eile siis põikas meil Harry ja asendas paar juttu, et seda videopilti saaks ka liita, lõigata jne. Ühe 30 sek projekti tegi ka ära ja mina üritasin hoolega jälgida mida ta tegi. Ja nüüd olen täiesti segaduses. Ees on 400 lk manuaal ingliskeeles ja pärast 4 lk hakkavad silmad kinni vajuma. Programm muide on Vegas 5. Noh pole viga, kui ikka iga päev natuke uurin, küll ma siis ka miskit sotti saan. Muidugi kui leiaks midagi soome või eesti keeles oleks asjast palju kasu.

Muide me ostsime täna kasvuhoone, õigemini Mikko ostis. Umbes 13 aastat tagasi sai see projekt maha pandud, aga ikka tuli midagi tähtsamat ette. Nüüd siis on ära ostetud. Tõsi see ei ole just kõige parem, aga selline nagu oleks tahtnud oleks maksnud rohkem kui 2x rohkem. Tuleb siis hakkama saada sellega. Ah, et mis ma siis sinna panen - tomatid ja paprikad loomulikult. Kurgid said hästi hakkama plastiktunnelis.

Margus on tulemas koju, helistas ja palus panna sauna valmis, kogu nädala mütanud metsas. Mingiks ajaks siis on taas kevad "canceled" aga noh oligi nagu liiga vara.

Praegu on minekul kaks projekti....

... ja muide täiesti vastandlikku. Üks neis vajab täielikku pühendumist, kõikkide meele ja kiusatustele vastupanemise võimet. Teine taas on minna laskmise, homme on ka päev suhtumist. Noh olen nüüd üsna huvitavaks saanud selle alguse :).
Alustame sellest teisest - harjutamine töötu elurütmisse. Ehk täna pole vaja minna tööle, homme pole vaja ja vähemalt pool aastat pole mingit lootustki saada tööd. Hea kui kuskil enne või pärast jõule. See on taas selline kummaline, mitte mingi asja tegemiseks pole kiiret. Pole mingit vahet kas teha midagi täna, homme või kuu aja pärast. Kes viimastel päevadel on lootnud minu blogist midagi lugeda on põrganud sellele samale tühjusele, mis ka minu hinges praegu aset leiab. Nii.

Kevad on tänavu olnud varane, lehtede riisumine, mis meil leiab aset kuskil mai keskel on juba tehtud, peenraid teha on siiski vara. Metsa all olen näinud sinililli ja ühel eriti soojal ja varjulisel kraavikaldal koguni ülaseid. Eelmisel sügisel jäid lillesibulid istutamatta, vanadest on mõned jäänud ellu ja ninakesed välja pistnud.

Egiptuse reisipiltide läbivaatamine toimud, natuke muidugi vaja neid siit, sealt parandada, eks siis riputan need jälle kuhugi ka üles.

Kes tähelepanelikult lugesid pobisevad nüüd omaette, et mis see teine saladuslik projekt siis on? See on kuidas seda nüüd kenasti öelda - minu enda leidmist aastatega lisandunud rasvakihi alt. Pühapäeva hommiku algkaal oli 91,6 kilogrammi eluskaalu öösärgis. Mikko liitus loomulikult kaaskannatajaks, või olgem ausas, nüüd ta saab 5 x päevas sööki ja teen mina. Viimased 10 kuud sai koos söödud vapapäevadel, muidu ikka igaüks siis kui tuju tuli. Kõige raskem on 2 liitri vee ära joomine.

I am back and so tired ...

... reisimine on tore asi, aga mõnikord ta väsitab nii ära, et ei jaksa mõelda ka enam. Noh pole viga eks nüüd töötuna on aega magada ja puhata välja reisiväsimused. Sest mina olen selline imeloom, kes ei lähe puhkama vaid rassib ja väsitab end alati puhkusereisil nii ära, et tarvitseb selle järel korraliku puhkuse. Esmased muljed n Egiptusest on hämmendavad. Mõned väitsid, et nad on armunud Egiptusesse, mina nii ei väidaks. Ilmselt liiv ei ole minu element. Merest ja päikesest ei piisa kui ei ole rohelust. Seal kus olime, oli kõik roheline kunstliku kastmise tulemus. Nii teineteise kõrval eksisteeriv rikkus ja vaesus, praht, mustus, väsitasid. Üllatas paikkonna vene keele oskus. Väsitas ja ärritas kaupmeeste vägisi müümine. Hea meelega oleks tahtnud uurida vaadata uusi erilisi asju, aga ei julgenud peatuda, kuna hirmus raske oli rabeleda lahti müüjatest. Reisil kirjutasin päevikut, tuleb mõni päev see siia üle kanda. Samuti läbi käida pildid. Öeldakse kui midagi maha unustad, et siis on tarvis tagasi minna. Nii minul jäi videokaamera üks kaablitest teleka taha. Ja oma fotoka välgu oskasin ka tuksi panna. Nii on mul taas aparaat, millega saab võtta pilte päikesevalguses, või väga hästi valgustatud ruumis. Jama ma ütlen.

Ja minu e-mail on hulluks läinud, laeb aga 2 nädalat vanu ammu vaadatud ja kustutatud juttusid jälle nähtavale. Aga noh kui väheke toibun, siis kirjutan lisa.

Terveisia taalta Egyptista

Kiiretta on pitanut niin etta en millaan ehtinyt tai jaksanut etsia nettipaikka, yhten lahelta loysin mutta se oli niin hidas etta pelkka sivun aukaiseminen vei vartin yritin siis niin ja nain ja luovutin hyvaan saan aikana. Kuten jo huomasite taalta puuttu suomalaiset kirjaimet ja niin tautyy vaan lukea ilman niita.

Nyt siten itse matkasta. Saavutiin perille pimeassa. Meida majoitettiin niin ihmeellisen huoneeseen etta emme edes uskaltanet ruveta tavaroita purkamaan kun kaapit oli hirveasse homessa niin soitimme oppalle ja se ilmoiti resepsuuniin johon menimme valittamaan asiasta
ja niin saimme raskaan selityksen mukaan uuden huoneen

missa siis nukuimme yon yli ja seuraavalla paivalla kun emme vielakin olleet oikein tyydyvaisia omaan uudenkaan huoneesen niin valitimme oma surkea kohtaloa toisille virolaisille ja ne ihme ja kumma tiesi ja tunsi hotellin johtaja, joka sopivasti oli menossa pian ohi ja niin me siis taas pian muutimme toiseen uuteen siipeen. mika oli aika sietettava. siella ainakin ei ollut hometta ja huonekin olii suhtellisen siisti ja oikein hyvaalla paikalla. Meidan hotellin ranta on noin 50 m kapea ja ei ole erittain viihtyisakin. hotellin allas alue ja puutarha taas on oikein viihtyisa.

Eilen oltiin Saharan retkella, hurjasteltiin monkijailla ja ratsastimme hevosilla ja kameleilla , taytyy sanoa, see viimeinen oli erittain epamukavaa puuha. maittavan paivallisen jalkeen katseltiin henkeasalpaava esitys, mika koostui vatsatantsusta, dervissi tantsusta, kaarmmen lumojanst ja fakirin esityksesta.

Tanaan oltiin paremman hotellin rannassa joka on meidan luonta noin kolmisen kilometria. Huomenna olen menossa snorkaaamaan ja maanantaina on Luxorin retki. tiistain siten alkaakin kotimatka. Olemme muuten viihtynyt erittain hyviin. Elle tietysti taas havia nopeasti nukkumaan toissa paivana meidan piti menna viereiseen hotellin diskolle, koska sen yhteydessa mainostetiin erittanin mieleenkiintosta shouta, kun siis oli aika menna han ilmoitti olevan niin vasynyt ja jouduin menemaan yksin. Ei kylla mielyttanut yhtaan. Tanankin olen nyt liikkella yksin. Mutta ei mulla niin mitaan erittain muuta olekaan tassa juuri tulemassa mielee. Taytyy tasta taivaltaa viela kilometrin takaisin hotelliin.

Noh nii, viimased minutid ...

Kõik oleks nagu valmis, isegi kõhu olen täis parkinud ja vee pudelgi on kotis, ega siis muud kui minekuks. Ärevus on käega katsutav, hommikul ärkasin seitsme paiku kuigi magama läksin alles seal kolme all. Kõik peaks kaasas olema, raha tuleb veel pangast käia võtmas. Selline võbeldus on peal, hirmus rahutus. Ei saa nagu kuidagi paigal püsida. Eks need viimased minutid kodus ongi nagu piinaks. Saaks aga rutem teele, samas ega bussipeatuseski pole miski ilu olla, nagunii tuleme täitsa õigel ajal ja varemgi veel, kuna minek on enne kui tööpäev lõppeb. Natuke muret teeb, kuidas Hesas pääsen valutult sadamasse oma 3 koti ja 2 kotikesega. Kena see on Eesti kaudu reisile minna, aga siit soomest on olnud kergem minna, kuna buss on tavaliselt läinud otse lennujaama. Nüüd lähen Helsingisse, sealt siirdun sadamasse, siis Tallinnasse, kuhu tuleb päriskindlalt vastu siilikene, sealt Elle juurde ja peame ära tema sünna. Õnneks lennuk läheb alles pärast lõunat, kui nüüd järsku pidu kõrged tuurid võtab, siis jõuab enne ärgata. :)

Pakin

Kuna kogu päeva olen teinud stritsleid, kaaneeli saiu, pirukaid ja muud toitu nädalaks ette, siis jäi pakkimine päris öö peale. Noh pole viga buss läheb alles kolme paiku võib hommikul kasvõi natuke kauem magada. Muret teeb see 15 kg piirang. Mul on tavaliselt alati kaks kohvrit ja kaamera kott ja käekott. Noh seekord oleme seal ainult nädalakese ja pole nii palju vaja kaasa vedada. Aga juba kingadega on jama. Kõndimiseks tossud, linnavahele sandaalid, randa rannasandaalid, toasussid, millegagi peab siit ka minena, ja millegagi hommiku/õhtusöögil käima. Palju neid siis tuli - 6 erinevat paari. Ja nii on kõikide asjadega.