Noh nii, viimased minutid ...

Kõik oleks nagu valmis, isegi kõhu olen täis parkinud ja vee pudelgi on kotis, ega siis muud kui minekuks. Ärevus on käega katsutav, hommikul ärkasin seitsme paiku kuigi magama läksin alles seal kolme all. Kõik peaks kaasas olema, raha tuleb veel pangast käia võtmas. Selline võbeldus on peal, hirmus rahutus. Ei saa nagu kuidagi paigal püsida. Eks need viimased minutid kodus ongi nagu piinaks. Saaks aga rutem teele, samas ega bussipeatuseski pole miski ilu olla, nagunii tuleme täitsa õigel ajal ja varemgi veel, kuna minek on enne kui tööpäev lõppeb. Natuke muret teeb, kuidas Hesas pääsen valutult sadamasse oma 3 koti ja 2 kotikesega. Kena see on Eesti kaudu reisile minna, aga siit soomest on olnud kergem minna, kuna buss on tavaliselt läinud otse lennujaama. Nüüd lähen Helsingisse, sealt siirdun sadamasse, siis Tallinnasse, kuhu tuleb päriskindlalt vastu siilikene, sealt Elle juurde ja peame ära tema sünna. Õnneks lennuk läheb alles pärast lõunat, kui nüüd järsku pidu kõrged tuurid võtab, siis jõuab enne ärgata. :)