.... siis peaksin olema kenasti kuskil Atlandi kohal, hommikusöök seedimas ja kena puhkuse tunne peal. Natuke hakkab tulema peale reisipalavik. Kui see pool aastat on läinud, siis kaob kiiresti ka eesolev kolm nädalat. Omamoodi olen ootus ärevuses ja teisalt suts paanikas. Oleksin tahtnud minna reisile palju kergema kaalulisena, aga mis sinna parata, elu taas kord keerutas ja nagu tavaliselt reageerisin sellele kôige hea ahmimisega. Ei saa öelda, et tegemist teadmatusega, pigem tahtejôuetusega. Siiski ei hakka siin tuhka peapeale raputama. Elu on elatav ja igal hetkel on omad otsused tehtav, mis siis kui natuke valed. Tuleb anda endale andeks, nagu me teistele anname :).
Eelmine nädal oli natuke kaotiline. Ega ikka kaua vastu ei pea kui öösel magamiseks jääb alla viie tunni, kell kolm magama ja enne kaheksat yles. Viis päeva kysetas ära. Eile läksin juba kymne paikku ja oli juba raskusi nii vara uinuda. Mees siis arvas, et liiga vara hakkasin end harjutama Kuuba ajaga, nad ju on meist kuus tundi järel. Aga juba yhe öö korralik magamine aitas tänast tööl olemist palju kergendada. Tôsi, ega siis kui kônnid, kergelt magama ei jää, aga raske on ikka olla. l
Siis selgus, et mobilile myydi kaasa vale mälukaart ja mina nägin ilmaasjata koledat vaeva ja lugesin end segasí, kui ei suutnud aru saada miks see kyll tööle ei hakka. Eile läksin siis tagasi ja môtlesin paluda, et mind natuke aidataks asja tööle saamisega. Too myyja heitis pilgu kaardile ja teatas sôbralikult, et vale kaart, sobivaid praegu ei ole, aga kui tuleb, nad teatavad, raha teadagi andis tagasi. Mul kohe parem tunne, polegi ma nii rumal, et ei saa hakkama sellise kerge jutuga kui telefon.
Ma olen noor
22 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar