0:00

Nii palju näitas kell kui saabusin eile õhtul Eestimaa reisilt. Kahepäevane ja tiheda programmiga. Lõõgastust oli ainult Põltsamaal P auli juures õhtul. Kõik vajalikud jutud tuli tehtud, hamsterdamine kaubandusvõrgus enne laeva minekut ka teostatud ja põhiliselt sujus kõik kenasti. Fotoaparaat oli kaasas, aga ühtegi pilti ei tulnudki tehtud, kuidagi ei olnud sellises tujus. Mul see on nii, et pildistamiseks peab ka olema vastavas tujus. Niisama plõksutada kuidagi ei saa tehtud. Iseasi kui kaelas kannaks, vast siis tuleks ka rohkem tehtud.

Startisime üleeile kell viis hommikul, sadamas saime Katsilt piletid ja laeva. Merel oli kena päikesepaisteline päev, seepärast ei viitsinud sees olla, tekil oli märksa mõnusam istuda, tuul oli teiselt poolt ja oli eriti soe ja kena. Hea, et saime notari hiljemaks, muidu oleks olnud tõesti hirmus pabistamine, kuna ega laevast ka kohe välja ei saanud. Tallinnas vajalikud asjad korda aetud panime ajama Põltsu poole. Läksime kohe ka mu valdusi vaatama. Maja uks oli lahti, mingil ajal oli seal sees elatud. Aga muidu oli pilt trööstitu nagu ka eelmisel aastal. Ma ikka imestan kuidas inimesed võivad 4 aastaga korraliku majapidamise ära lagastada. Ma pean ütlema, et isegi kolmanda maailma slummides ei olnud pilt nii kole kui kena Maarjamaa talu kohas. Pärast naabrinaine teadis rääkida, et autotee täiteks oli meile sinna veetud ehitusprahti. Sinna panemise eest koguni nad maksid, aga muidugi vähem kui prügimäele. Seal saab olema täis tegu kui hakata midagi tegema. Enne tuleb kuidagi kogu sellest jamast lahti saada. Noh, aga see on järgmise aasta mure, pole mõtet praegu selle üle pead murda. Kui siis seal olime, sattus paigale vallavanem isiklikult, vahetasime siis mõtteid ja aadresse.

Siis oligi õhtu sealmaal, et oli aeg minna öömaja otsima. Paulile olime eelnevalt helistanud ja siis me sinna talle kaela sadasimegi. Paulil oli õuegrilli ehitus käimas ja töömees ka seega majandasime end ise ja puhkasime väsimust, ikkagi üle kolmesaja kildi sõidetud, ja neli tundi laevas loksutud. Hiljem siis istusime köögis ja parandasime maailma. Väga kena oli. Hommikul käisime siis veel kord krundil ja pidasime plaani kuidas ust lukku saada. Tegime korda surnuaial haua, kus puhkavad minu vanaema, tädi Kati ja võõrasisa Volli. Siis käisime veel krundil ja panime sinna tabaluku. Ja oligi aeg rattad taas põhja poole keerata ja Talna poole vurama. Linnas jäi just sobiv aeg hamsterdamiseks ja taas laeva. Nagu viimasel aja kombeks koperdasime Helsingis kuni saime õige otsa peale ja kodu poole. Ega me nüüd kuskil eksinud ei olnud, aga need viidad keerutasid meid ikka naljakalt ringi küll. Meil siin valged ööd, seega oli hea tulla. Ja tuleb tunnistada omas voodis on ikka pagana hea magada.