Muljeid Eestist

Nii aega on pool tundi ja üritan siin panna kirja nende mõne päeva muljeid. Laevasõit koos Tiidu sõpradega sujus kiiresti ja huvitavalt. Kui aus olla siis nii kiiresti mõõdunud 3,5 tundi laevasõittu pole enne olnudki. Õhtul vaatasime veel nats telekat ja vestlesime ja siis oligi aeg vajuda horisontaalasendisse. Muide ma olin liigutatud, poiss seadis end põrandale ja ma sain kasutusse tema aseme. Esmaspäeval esimese asjana otsisin üles oma suvel sinna unustatud videoaparaadi manuaali. Uus oleks maksnud 20 €. Siis vaatasin ära soome iga hommikuse Sydänden asjalla ja koperdasin siis linna peale. Käisin Edaga kohtumas ja leppisime kokku minna neljapäeval teatrisse, ostsin siis kohe piletid ka välja ja kooserdasin veel mõne aja ringi. Järsku tundsin et kõht tühi, noh kell oli ka juba kolme ringis. Seadsin siis sammud Pärnu mnt vene kohvikusse kus suvel olime saanud head suppi. Sel korral ei vedanud supp oli leige ja ilmselt 5 x üles soendatud ja teine roog mida tellisin ei maitsenud kohe üldse. Seega kõndisin siis pool näljasena ja 60 krooni vaesemana sealt minema. Kui siis koju jõudsin olin täitsa läbi. Natuke puhkasin ja nagu olime Ellega kokku leppinud läksin talle külla. Üle pika aja jätkus meil juttu ja eriti tema pisikestest pojalastest. Need ja need kolmikud. Küll ma olen kade Ellele. Meil ei näe suurematel poistel mingit kiiret olevat ja Margus ju on alles lukios. Õnnetu mina :(.
Poole kaheteistkümne paikku seadsin siis sammud kodu poole ja olles natuke lõbusas tujus ei tulnud meeldegi, et sel kellaajal ei ole vist üksikul naisterahval ohutu linna peal liikuda. Noh pole kunagi eriti kartnud. Muide see vein millele päkad tegime oli väga hea. Tsiili oma Tarapaca. Tuleb kindlasti mõni kaasa osta.

Teisipäeval siis hommikul kohe läksin Põltsamaale. Sattusin hea ja kiire ja odava bussi peale. Algul käisin siis ära oma krundil ja tegin pilte sellest ja ka sellest karjalaudast kus mu ema veerad sajandit oli olnud tööl. Lumes sumpamisest said jalad märjaks läksin siis ja ostsin endale uued kuivad sokid. Siis hakkasin otsima seda tänavat kuhu pidin minema ja see oli täitsa raske jutt. Kuna sel tänaval ei olnud midagi. Õnneks oli mobiil kaasas ja jätkus ka akut, seega sain vallamaja kätte ja läksin siis sinna. Selgus et kui Soomes panin kinni aja siis olin helistanud Jõgevale kuna aadres oli Põltsamaa oma ja number Jõgevale siis rääkisime üks aiast ja teine aia august. Ma oleks pidanud minema hoopis Jõgevale. Tagantjärele naljakas jutt, aga mind siis ja seal ei naeru tulnud peale. Sain kokku ka hiljem võimalikke maja ostjatega ja rääkisime ka hinnast, aga kui tulin tagasi ja kõigest rääkisin omadega siis olin naeruväärselt vähe küsinud. Õige oleks olnud 50 tuh. Nüüd ma siis ei teagi mis teen, kas jätan asja settima või küsin lisa nende käest. Pole ju veel midagi konkreetselt kaupu tehtud. Lihtsalt mõtlemisaeg. Aga nüüd pean lõpetama aeg saab otsa.