Homme Eestisse

Aga enne kui hakata mõtlema homsest reisist, või õigemini täna õhtusest, on ju juba homme :), natuke laupäevasest ametiühingu seminaarist. Nagu olingi kartnud on mu seisund 60 - 65: väga paha. Ametiühingu toetus lõppeb ära, aga pensionid minu puhul ei lülitu enne 65 aastat, sest ma ei ole siin elanud 60: seks saades rohkem kui 19 aastat ja saan siis vaid pool kõigile kuuluvast vanaduspensionist. Tööpensioni pole ka töötuna olles palju jõudnud koguda. Ja välismaalasena ja naisena sellises vanuses ei pääsegi koguma. Vat sellistel juhtudel mõtlen tagasi neid aegu kui olime kindlad et 55 ja pensionini. Enamusel selles vanuses oli veel jaksu ja tööpuudust ei olnud kuskil. Veel paarkümmend aastat tagasi tundus vanadus turvalisena ja koguni jõukana. Nüüd hakkab varsti tulema peale paanika, kuidas ära elada. Sinna on kolm aastat ja kolm kuud.

Kõike kattev lahendus oleks töö, aga kuidas seda leida. Ka siin maal on inimesi, kes ei viitsi tööd teha ja virelevad kuidagi tugedega. Mina taas teeksin mis tahes, et tööd leiaks.