.... nii kaua istusin täna hambaarsti toolil. Arst ja med. õde kahekesi tegid tööd mu õnnetu hambaga. Puurisid ja mõõtsid ja strasseldasid neid hamba juuri. Lõppuks pandi taide ja ajutine plomm. Esmaspäeval siis kaevatakse see välja ja pannakse püsiplomm.
Hommikul bussis kohtasin talvise töökoha osakonnajuhatajat. Juhtisin taas jutu sellele, et hirmsasti tahaks sinna tagasi. Natuke lootust anti, neil pidi tulema järgmine aasta mingid ümberkorraldused ja mind küll mäletati hea töötekijana.
Peaks vist hakkama taas kirjutama neid "....................... ma alustan töö seal ja seal", iga päev kuni soov täitub.
Ma tean et olen natuke liiga kärsitu, olen iseenesest alati olnud. Mulle tundub, et asi ei liigu ja siis ma rabelen ümberringi ja päris tihti teen endale asjad tarbetult raskeks ja probleemseks. Alati on jutud kuidagi järjestunud, ainult et mu loomus ei lase mul olla rahulik kui kõik näitab vajuvat mulle peale.
Kuigi ma tean, et iseenesest on vähe asju millele mul on mingi mõju, kuidagi märkamatult olen püüdnud haarata endale neidki ohjasid mis ei ole mulle ette nähtud ja millele ma midagi ei või.
Ma olen noor
1 päev tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar