neljapäev, 2. juuni 2005

Lihtsameelne idioot ...

... saage tuttavaks - see olen mina. Mäletan, et juba varases põrsaeas kui tehti igatsugu iseloomustusi, siis minu üheks iseloomujooneks väideti lihtsameelsust. Natuke solvas, aga eks see siis olin mina ja olen siiani. Pole ligi poolsajandit aastat suutnud mind muutta kuigi pidevalt olen saanud tunda maailma karme õppetunde.

Ikka ja jälle ma innustun ja usun ja sama järjepidevalt saan vastu näppe. See viimane on omalmoel tühine jutt. Reedel nägin tööpakkumist, helistasin ja mind kutsuti esmaspäeval vestlusele. Esmaspäeval helistati ja öeldi, et ei sobi, aga kas ma tuleks teisipäeval. Noh teisipäeval olin juba minemas kui heitsin pilgu mobiilile ja seal oli teade, et on kohutavalt kiire ja siirdame vestluse neljapäevaks, täpne aeg lepime kokku kolmapäeval. Aga kolmapäeval ei helistanud keegi ja minu helistamise peale ei võtnud keegi telefoni. Ega ka täna mitte. Noh kas oli raske jätta teadet, et aitähh, aga me ei vaja teie teeneid. Selline oli siis selle nädala katsumus.

Marguse viimane eksam kuulu järgi läks hästi ja järgmisest nädalast alates on poiss vaba. Suvetöökohta tal ei ole ja ei ole ta ka eriti vaeva näinud, et selline saada. Ega muidugi Mikko hea meelega ei vaata, et poiss ilma mingi tegevuseta aega viidab. Noh rootsi pole nüüd vaja minna, need kursused on sooritatud, aga midagi muud võiks noor mees nüüd küll tehe. Ise mäletan läksin vanemate tahtevastaselt pärast kümnendat maaparandusse tööle, vedasin hobusega drenaazitorusid soos. Teenitud rahadega sain siis endale koolilõpukleidi ostetud. Teisalt oli see üks huvitavamaid suvesid.

Täna pistsin posti ühe sünnipäeva õnnitluse kaardi. Igas suguvõsas on oma must lammas. Noh meie suguvõsa must lammas paar aastat tagasi meil olles sattus kaklusse minu pere musta lambaga. Noh oma klaani matriarhina sai siis see sugulane soovituse mitte tulla enam meile. Peab ütelma, et see ei olnud esimene kord. Eelmisel korral ma lihtsalt soovitasin tal mitte tulla kogu aasta. Aasta läks ja ilmus mees välja, ise veel naljatas, et näed pidasin vastu kogu aasta. Nüüd ei olnud aja määret ja ei ole kuulda olnud kogu sugulasest kippu ega kõppu. Mina siiski viisaka inimesena olen uueaasta ja sünnipäeva kaardid posti pannud. Nii et palju õnne sünnipäevaks Paul Himanen.

Kommentaare ei ole: