Hall päev

Juba mitmendat päeva peab ilm ülal halli ja masendavat nägu. Marguski eile mainis, et korralik vihmgi on parem kui selline troostitu hall taevas. Muidugi vihma oli väga vaja ja eks seda ole aeg-ajalt tulnudki. Aga muidugi ega see hall meelt ülendav ole. Ma vist ka rohkem päikese inimene, kui ikka selge ilm, siis tundub kõik hoopis parem ja mõnigi lootusetu asi kaotab teravuse ja tundub, et mis siis ikka, küll kuidagi ikka.

Reede hommikul nägin tööbyroo leheküljel mulle sobivat paikka ja muidugi kohe helistama ja saingi kaubeldud tänaseks kohtumise tööandjaga. Noh eks näib kuidas siin läheb. Ei kohe julgegi nii palju innustuda, pagana paha tunne on siis kui midagi ei tulegi välja. Oleme positiivsel meelel ja valmistume kõigeks, nii siis näib, mis edasi saab.
Kui ikka päris aus olla, siis mida kauem oled töö juurest ära, seda raskem on ennast panna seda otsima ja kõigest hingest soovima. Ka kodus on mugav olla ja kuidagi ikka hakkama saab. Mis nüüd minust, aga probleem on ilmselt väga tõsine kui mõelda neid noori, kes ei saa tööd kohe koolide lõpetamise järel, neil ei ole veel kasvanud töö tegemise tarvet ja kui ei pääse tööle, siis see ei tulegi, siit siis loodrid, pätid, vargad. Kuna laiskus on inimeseloomuse põhiolemuses kooderitud, siis peaks küll kõikide maade poliitikud oma esmatööks muretsema, et oleks tööd noortele.

Reedel sai Margus ka kätte rootsikeele eksami tulemused, mitte nii hea kui arvas, aga ikkagi tugev kuus ja seega rootsikeelega on nüüd siis asjad ühelpool. Pisike panus on see ka minu poolt. Kui ikka ei oleks nii kõvasti poissi pihtide vahele võtnud ja sõnu tuuppima pannud, ei tea kas oleks selliseid saavutusi. Kes koera saba kergitab kui mitte koer ise :).