reede, 13. veebruar 2026

Minu naabrid...

Kuna me elame eramajade rajoonis, siis samal tänaval elavad tunnevad vähemalt näo järgi enamvähem kõiki. Paarkümmend aastat tagasi müüdi meie vasakpoolne maja ja elama tulid uued inimesed. Sealne proua kahjuks on natuke riiaka iseloomuga ja kukkus kohe piire märgistama ja oli muidu kah selline ebameeldiva olemisega. Kui ta aga hakkas märkima minu seotust Venemaaga, tulin ma ju Nõuka ajal, siis oli kogu meie suhtlusele kriips peal. Minu jaoks teda ei ole. Aastad on möödunud, proua on oma mehest ja mõnest järgmisestki lahku läinud ja muutunud pehmemaks. Nüüd me tervitame kui tänaval vastu tuleb. 

Omapärane see proua on. Ta söödab aktiivselt linde, aga kuna meie linnaosas on kanda kinnitanud rotid, siis need levivad hea toidukoha ümber ideaalselt. Majja nad ilmselt veel ei tungi, aga hoovis on veel garaaz, tööriista kuur ja saun. Mul on karvane tunne, et meie garaazi alla on leidnud pesapaiga mõnedki roti pesakonnad, söögikoht ju naabruses. 

Kui rääkisin teise naabriga ja kurtsin on muret, soovitas ta võtta ühendust linnavalitsusega, kuna meil on keelatud lindude söötmine ja just roti probleemi pärast. Aga kuidagi vastumeelne on minna kaebama. Momendil plaanis osta mingi vidin, mis peletaks rotid minu krundilt ära ja kui see ei aita panna mõned tõhusamad lõksud välja. 


 

Kommentaare ei ole: