Keegi mingil ajal küsis nii. See on nii kurbnaljakas asi. Teed midagi, siis tuleb paus ja nagu ei saagi enam rajale. Mida rohkem aega kulub, seda raskem on uuesti alustada. Ei ole nii. et pole millestki kirjutada vaid nagu on mingi kummaline takistus. Kui sellest üle saab, siis jälle läheb nagu iseenesest edasi või ma vähemalt usun nii.
Milline on siis olnud minu see aasta. Mõned korrad käinu Eestis, märtsis käisime sõbrantsiga Kanaaridel, Tenerifel. Minu kogemuste järgi oli viimane kõige talutavam, isegi merevesi oli täiesti ujutav, aga meie hotell, kahe toaline apartement oli priima. Eriti nautisin baseini, kus oli soojendatud vesi ja kerge trenn iga päev kell 12:00. Olen alati olnud kriitiline soomlaste soositud Kanaaride osas, aga sinna läheksin teine kordki.
Oli selle aasta sees tõeline üllatuski. Vanim poeg tegi kuskil veebruaris ettepaneku minna tema ja ta pojaga nädalaks Jaapanisse. Me läksime omal käel, mis oli füüsiliselt raske, aga eriti huvitav ja aeg, mille sain veeta poja ja pojapojaga eriti väärtuslik. Muidugi vaatasin "Kaks kanget Jaapanis" kõik sarjad, osad enne, osad pärast ja võrdlesin neid meie koetuga. Nädal nii võõra ja omapärase maa kohta on piisake meres, aga Jaapan on tõesti kaugel, eriti nüüd kui tuleb lennata kas üle põhjanaba või Türgi ja lõuna kaudu. Meil oli 14 tundi ja otselend. Üle elasin ja kõik need siirdumised raudteedel ja hotellide vahetused. Nii palju kergem on valmisreisid, kus kõik on valmis mõeldud ja sa ainult järgid. Võtad kohvrikese hotelle ees.
Olles uurinud erinevaid reisi pakkujaid tulin järeldusele, et kui ma veel kord sinna plaaniksin minna, siis Albion reisidega. Aga kas mul jätkuks jõudu, seegi kord toimisin vast pelga adrenaliin jõul. Või ma ei tea.
Ei julge lubada, et ma nüüd olengi tagasi, aga vaatame.
1 kommentaar:
Tere taas!
Nüüd iga päev postitus, siis tuleb harjumus tagasi ;)
Jaapani reis on küll ääretult põnev!
Postita kommentaar