Peaaegu aastane paus....

 Sa teed midagi, ükskõik mida ja siis tuleb midagi ette ja jääb vahele kord, teine, kolmas. Järsku enam ei olegi nii tähtis, migagi muud on tähtsam ja nii jääbki asi pooleli. Käsitöö inimesed teavad. Kui palju pooleli sokke, kampsuneid ja õmmelusi on jäänud pooleli ja unustuse hõlma vajunud. Aegajalt ujuvad nähtavale, aga...

Vat nii juhtus ka minu blogimisega. Pealegi oli mul eelmisel aastal pea täis leitud õest ja muust sellisest. Ikkagi 50 aastat võtsin hoogu temaga kohtuda ja lõpuks leidsin julgust nii ka teha. Loomulikult oleme me väga erinevad, olid meil ju erinevad emad. Temal eestlane, minul soomlane. Tema kasvas armastava isaga, minul oli võõrasisa, minu jaoks "võõras inimene". 

Mu õde ei taha et ma temast kirjutaksin, seega ma seda ei tee. Me oleme kohtunud, peame kirjavahetust. Mina muidugi sooviksin lähedasemat suhet, aga olen rahul sellega mis on. On mul ju sõbrantsid, kellega jagan oma elu ja armastust. 

Aga nüüd siis eelmisest aastast. Reisid. Käisime sellel 2 aastat edasi lükatud Gruusia ringreisil.  Äretult huvitav ja kohutavalt raske, puht füüsiliselt, kõik need kirikud, kloostrid, lossid ja kõik kuskil

mäenõlval. Aga 2 aastat "püsige kodus" sõna otseses mõttes, olid viinud jõu ja võhma. Siiski hakkama saime. Mina natuke paremini kui kaasa, aga ellu jäime. Mõned kuud hiljem käisime Keenia ringreisil. Kolm ööd Masai Maras, 2 ööd Ambosellis ja 1öö Lääne Tsavos + 5 ööd Mombasas heas mere äärses hotellis. Just minu unistus, ringreis ja puhkus. 

Aastavahetuse olime kodus, jõulude paiku käis ka vanem poeg külas. Tundus, et nii palju ei paugutatud kai varem. Jaanuaris käisin sõbrantsiga Kanaridel. Puhkus oli kena, aga kaasa tõin, üllatus, üllatus, korona ja loomulikult jagasin kodus oleva kaasaga. Õnneks kummalgi oli 3 vaktsineerimist ja põdesime kergelt. 

Selle aasta poole sees elasime Ukraina sõja varjus, siiski midagi positiivset, käisime Tallinnas ja saime mu keskmisele pojale hambad taas suhu. Koguni peaaegu paar kuud läks. Pärnus sai kah kord käidud ja kasti peenrad korda tehtud. Nüüd peaks taas minema, ilmselt rohi taas lokkab. Eestis olles sai peetud tihedamalt sided sealsete sugulaste, sõpradega. 

Eks ma kirjutan edaspidi natuke rohkem oma eelmiste aasta reisidest, aga on ka ootamas midagi selleks aastaks. Jaanipäevaks läheme Ellega Ruhnu saarele ja augustis natuke kaugemale Iirimaale.