...kaks vaktsiini saadud, piletid laevale broneeritud ja natuke tärkab lootust elu muutumisest normaalsemaks. E-kirja sügavustest otsisin üles kolm korda siirdatud Gruusia reisi viimatise arve ja seletuse uuenenud programmi kohta. Loodan tõesti, et nüüd viimaks saab see reis tõeks. Oma arust olen olnud eriti kohusetundlik käituja korona ajal. Kuigi see on vajanud hirmsasti närvi. Aidanud on 90 m kudumi tegemine. Momendil kuigi uus lõim on puudel valmis, ei ole alustanud uut kudumis sessiooni.
Kahe aasta tagused hirmud on haihtunud õhku, või olen nendega harjunud. Ilmselt oli kõik enam haiglase kujutlusvõime vemp, tingitud kuhjuvatest aastatest. Olen ju ka varem muretsenud selle üle, et aeg saab otsa. See õnnetu korona aeg oli aja röövel ka selles osas, et peatas paljude inimeste elu, noh paljudelt viis ka konkreetselt elu ja tervise, tänu taevale, et endale ja lähikondsetele külge ei hakanud.
Muidugi, ega see kõik veel möödas ei ole, eelmiselgi aastal läksime suvele vastu mõttega, et nüüd on läbi, aga kahjuks tuli tagasi ja raskemana. Kuidas sel sügisel. Üsna tõenäoline on, et suvelõpu reisid tuleb tehtud, aga edasi.
Täiesti lootusetu reisisõltlasena kui veel oli lootust kiirele vaktsineerimisele olin tellinud Keenia ringreisi novembrisse. Kas ka selle jõuab ära tehtud, enne kui mingi veel nakkavam korona tüvi hakkab maailmas levima. Enam ei ole miski nii kindel.
Umbes paar aastat tagasi lugesin kakski raamatut kogu maailma hävitavast nakkushaigusest, kus paari kuuga suri ligi seitse miljardit inimest, järele jäi mõned siia, mõned sinna. Õnneks korona siiski nii hull siiani ei ole olnud.
 |
| Aastane "kiisu" harjunud inimestega, aga käib ka endale sööki jahtimas |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar