laupäev, 19. oktoober 2019

Kolmapäevast laupäevani...


Eelmisel nädalal oli minu ainukese lapselapse sünnipäev. Ma kohe ei teadnud, kas minna Eestisse või mitte, aga siis tuli teisipäeva hommikul kutse ja kuigi natuke liiga kiireks läks, aga saime end kokku võetud ja järgmisel hommikul süstisime juba teele, põikasime Tallinnas Joa rahvale külla ka, mõttega võtta neid ka kaasa, aga seal möllas mingi gripi jama, tegime tiiru Kadriorus ja läksime siis peaaegu kohe edasi.

Mikko Jaapani aias
Õhtu oli tore, poiss oli jälle hirmsasti pikkust juurde saanud. Kuna oli olnud maru varajane äratus, siis tulime Tallinnasse tagasi ja läksime öömajale mu kalli onutütre juurde. Kunagi varem ma kadestasin oma sõbrantsi, kes ostis tütrega koos maja ja elavad koos, üks teine sõbranna ostis korteri tütre naabrusesse, kolmas samane tänavale, noh ja onutütar elab oma tütrega samas majas, tema 7.korrusel, tütar 14.korrusel. Ühisnimetaja  - tütred. Minul kahjuks kolm poega. Ok, see oli kõrvalpõige, mis minu meelerahu häirib. Aga asja juurde, meil oli väga kena õhtu, pisike veinike, palju jutte siit ja sealt poolt ilma, aitähh sulle, Kats.

Järgmisel hommikul liikusime edasi Pärnusse, kus veetsime kaks tööd täis päeva, kuna naaber juba eelmisel korral oli nii lahkelt lubanud oma mahakukkunud õunu korjata, siis see kord korjasin lisaks kolm ämbrit + 3 ämbrit aroonia marju. Inimesed kuidagi nagu ei arvusta neid, jäetakse põõsa külge talveks. Mul endal on aroonia hekk, aga mees pügab seda igal aastal ja marju saab vähe ja need on maru pisikesed, vist teine sort. Laupäeval olime juba kodus tagasi. Töö kiire ja korralik.

Aga Pärnus õitses veel mu roos

Kommentaare ei ole: