Vestlused võõrastega ....

Vanal ajal kui rongide vagunites olid kupeed, oli tavaline, et pika rongisõidu ajal reisijad tutvusid ja mõnigi kord täiesti võõrad inimesed rääkisid kogu oma eluloo, sest tõenäosus kunagi kohtuda oli kaduv väike. Nüüdsel ajal vestlusi võõraste vahel kohtab talumatult pikkades järjekordades, lennuki reisidel ja saunas. No võib olla ka taksos. Taksojuhtidega on samuti mõnus vestelda, eriti kui natuke pikem ots juhtub olema.

Üllatav eks ole. Mina kuigi olen üsna seltsiv inimene,  siiski ise kunagi võõra inimesega vestlust ei alusta, aga hea meelega ühinen, kui selline tunne on. Täna ei olnud. Peale ujumistrenni istun laval, mõtlen omi mõtteid kui astub sisse keegi, küsib kas võib leili visata. Mõmisen  midagi vastu ja teine alustab vestlust ilmast. Noh see ongi alati kõige ohutum ja eks igalühel ole sellele oma arvamus, mul täna ei olnud.

Aga mäletan ühte teist korda aastakümnete tagant. Sel ajal oli mul plaan pensioni eas minna elama Hispaaniasse. Oli meid saunas üsna suur hulk ja üks naine rääkis, et oli just saabunud Soome sellest samast Hispaaniast, kus oli elanud paarkümmend aastat, kui siis olin tõeliselt imestunud, miks, seal ju palju päikest ja soe, seletas ta, et jah seal on suvel soe, aga talvel jahe ja rõske. Majad on suurelt jaolt ilma küttetta, ehk on külm. Meil kuigi väljas külm, on majad soojad.

Võib-olla selle jutuajamise mõjul kadus tahtmine Hispaaniasse minna.