Kuidas meie veetsime naistepäeva.....

Noh hommikune õnnitlus oli iseenesest mõistetav asi. Päev edenes selliselt, et kööki sai ühendatud veesõlm, kraanikauss, segisti ja nõudepesumasin. Vahepeal oli vaja käia toomas mingeid jublakaid ja siis tuli ka "kukkapuska" ehk lillepott, seekord roosbegoonia. Õhtuks oli planeeritud väike veints.

Enne seda läksime käima surnuaial ja viisime küünlad mõlemate emade hauale. Oleks pidanud päeval minema, nüüd oli külmakraade enam ja läbiluude puhuv tuul kah. Muidu poleks väga vigagi olnud, aga lumi ulatus üle põlve ja minul oli ainult madalad talvekingad jalas. Siiski sumasime vapralt läbi hange, kaevasime esile küünalde panemise koha ja süütasime. Pikemaks mõtetevahetuseks ei jäänud paigale. Pärast oli nii hea mõelda, et sai mindud. Minu ema eriti pidas au sees naistepäeva. Nüüd sai käidud ja austatud tema mälestust.

Ah, et kuidas minuga, kõik Paulid helistasid ja õnnitlesid, pojad kasutasid tänapäeva meetmeid -- FB, tõsi, keskmine vaevus isiklikult helistama. Tänud talle.