Kunst kuulub rahvale....

Kunst kuulub rahvale...., a photo by elviina on Flickr.

Kui mina jään üksi Tallinnasse, siis ma tavaliselt sisustan oma päevad maksimaalselt. Näiteks üleeile tuli sõbtants mulle külla, jõime kohvid ja jalutasime läbi Kadrioru pargi Kumu juurde. Oli sünnipäeva auks lahtiste uste päev ja palju huvitavaid näitusi. No oli jah kohutavalt palju rahvast kah. Ega palju üle tunni ei jäksanudki olla, pealegi ka kunsti tarbimisest võib sündida " ähky", ma ei oskagi seda eesti keeles öelda.

Näituselt jooksin otse trammi/bussi peale ja külla Rocca al Maresse. Polnud mitu aastat poiste onu peret näinud. Marge on ikka lõpp hea perenaine, pakkus nii maitsvaid roogasid, et sel päeval ma enam midagi muud ei tahtnudki süüa. Rääkida oli ka nii palju, aeg möödus linnutiivul, kuni oligi õhtu käes ja vaja bussi peale jooksta, et ei juhtuks nii, nagu eelmisel korral kui viimase bussiga läksin ja see viis kuskile Õismäe tagamaadele ja ma, kuigi kunagi elasin seal rajoonis viis aastat, ei osanud üldse orienteeruda ja pidin kohe küsima kuidas sealt kesklinna saab.

Eile hommikul seadsin sammud onutütre juurde, tema juures elasin siis kui valmistusin sisseastuma TPI:sse. Selgesti on meeles see 1967 aasta augustikuu torm, rõduaknad läksid katki ja oli üsna hirmus tunne. Ma polnus Valjat näinud vähemalt kümme aastat, ta on minust kümmekond aastat vanem, nägi täiesti hea välja. Omal ajal oli ta meie suguvõsa kõige kaunim tüdruk, No oli ta ju Tallinna tüdruk, me teised provintsist voi suisa kolhoosist. Kui tulin õppima, ei olnud mul ju ka midagi riideid, Valja siis varustas mind oma garderoobist ja andis koguni ühed mustad tikud. Oi olin nii uhke nende üle.

Jutud räägitud, uudised vahetatud, tormasin bussijaama ja Pärnusse, sinna olid tulemas ühed sugulased talvevaheaega veetma ja oli vaja maja üle anda ja informeerida kuidas nädala pärast taas seadistada see unerezhiimile. Õhtul põikasin veel tutvuma oma uute naabritega. Ääretult kenad inimesed ja neil oli ka mõnus kutsu. Sai siis südameküllusest seda sügada ja hellitada. Meie oma kiisu läks ju kasside taevasse peaaegu kolm aastat tagasi.

Nüüd olen tagasi ja pean plaani mis vägitegudega veel täna hakkama saaks ;)

Lähetetty iPadista