.... Ja teadsin, et olen noor ja ootan last, tütart. Noo jaa, kuuekümneaastase vanamuti täitumatud unistused. Ma ei saa midagi endale tehtud, et ei kadestaks oma miniate emasid, sest pojad on mehed ja kui neilt küsidagi, " miteen menee" siis on vastus " menee, kun ei valita". Mehed. Kadestan onutütart, kes lobiseb igal õhtul oma teispool maakera tütrega pikalt. Mul nad palju lähemal, aga kui helistad, on tunne, et häirid neid nende kiire elu keskel.
Kaugusi tänapäeval ei mõõdeta kilomeetrites. On mul kõrval mees. Ma kardan. Tahaks nutta, aga ei tohi, temal on haigus ja ta ei nuta. Kurgus pitsitab.
Aga õues on paradiis, meri sillerdab, puhub soe tuuleke, inimesed on naerusuised. Suudaks ka ise lülituda teisele lainele, olla hoopis teine.
Lähetetty iPadista
kuidas ma maani täis ja narkouimas olles sitta söömas käisin
20 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar