... mis on parem - teada või mitte teada. Olenevalt olukorrast. Ema puhul see oli väga hea, et ei teadnud, sest kui palju oleks tema elu kvaliteet langenud kui ta lisaks oma iga päev valutavatele liigestele oleks kandnud veel teadmist vähist. Nii elas ta suhteliselt kõrge eani - 89 on aukartust äratav ja lahkus olles tõsiselt haige vaid ühe päeva. Muidugi meile mahajääjatele tuli see nagu välk selgest taevast ja lõi täiesti pahviks. Mitu kuud ei suutnud isegi nutta.
Ootamatult ilmsiks tulnud vähk mehe puhul on hoopis teine lugu, läks ta ju kontrollima südant ja kuna perearstile olid pikad, pikad järjekorrad, läks eraarsti juurde, kes tegi kõikvõimalikud analüüsid ja nii see esile tuli. Väga hea, et õigel ajal, nüüd on juba opi päevgi paika pandud ja lootus terveks saada.
Hirm. Hirm muidugi on. Ma ei tea, kuidas see lugu kord lõpeb, aga nii naljakas on asja juures see, et meie suhe on paranenud, ega ta enne ka teab mis paha polnud, aga nii, no teate ise üle kahekümne aasta ... Nüüd olles ühise vaenlase vastu jõud koondanud, on palju enam soojust. Me ei räägi sellest, aga väikesed helluse osutused, pilgud, kallistused. Ma loodan, et need aitavad teda ja muidugi mind ennast ka. Me räägime ees olevast lõunamaa reisist, sellest kahest nädalast paradiisis, kui saab ringi tuiatud palja jalu ja seljas vaid ujukad.
3 kommentaari:
soovin edu sõralisega võitlemisel! Kõik peab hästi minema! Mul on oma perest mitu-mitu positiivset näidet, nii et ka head stsenaariumid on siiski võimalikud (kuigi kerge see võitlus ei ole)
Kurb küll! Jõudu teile võitlemiseks. Meie peres ka positiivne näide olemas.
Mõni aasta tagasi valmistusin lahkumiseks. Oleksin aga pidanud valmistuma hoopis uueks alguseks. Meelekindlust Su lähedasele ja Sulle endale.
Postita kommentaar