laupäev, 12. november 2011

Pehkinud puud...

... võetakse jalalt maha. Kui ma 90:dal aastal siia majja tulin oli õuel kaks vana õunapuud. Üks oli mingi sügis/talve sort ja teine Valge klaar. Kuna sügissort oli kasvanud nii suureks, et trügis vägisi autoteele, lisaks kõigele oli ta ka pehkinud, siis umbes 15  aastat tagasi saeti maha. Enne seda oli ostetud pere õunapuu, aga kahjuks istutatud valesse kohta, jänesed pääsesid kord sööma ja nii ta kiratses, lisaks kasvas aastatega naabri kastan tema kohale ja nii ei jäänud muud üle kui ta vaevad lõpetada.

Valge klaar pidas vastu, tormiga murdus tal kord üks haru, teine kord teine, ära, aga õunu tuli ja nii ma teda säilitasin. Sel suvel kõndisin ta ümber ja pidasin plaani kui palju kevadel ära lõigata, aga vaata mis vaatad ega tast poleks miskit enam tulnud. Pealegi noor puu kõrval kasvamas. Nii rändas ka see puu sae alla.


Pärnus oli samuti hiiglavana õunapuu, vaid mõned üksikud õunad küljes ja pirnipuu seljas ploomivõsa, mis oli ilmselt naabri aiast meile levinud. Kevadel õitses mis andis, aga ei näinud ma sügisel seal esimestki ploomi, seega surmanuhtlus ka nendele.

Negatiivne on see, et nüüd on naabri kuur kogu oma viletsuses nähtav. Peaks kevadel mingi heki istutama.
 Aga need kännud võivad jääda ;)

Kommentaare ei ole: