Igal pool mujal on häid mõtteid, väljaarvatud arvuti ääres ....

...aga muidugi elu läheb aga edasi, saatus teeb oma tempe ja ise püüan jõudumõõda püsida sadulas. Viimasel ajal on tunne, nagu oleks kuskil seal meerikamaal härja seljas ratsutamas. See minu suur projekt "õllekuurist" läks aiataha. Nädal aega proovisin ja olin iga õhtu vastikult täis. Paar esimest päeva polnud nagu vigagi, aga sealt edasi hakkas nii vastu, et lõpetasin ära. Nüüd on mul taas kastitäis õlut keldris. Ise ei joo ja mees kah ei joo. Muidugi temal on hoopis teistmoodi lugu, tema jooks täitsa meelsasti, aga tervis ei luba, noh sellest mõnel teisel korral.

Nädalavahetusel käis tädipoeg oma naisega külas, oli surnute mälestamise päev ja käisime ema haual. Vanal ajal räägiti, et surnu viib endaga alati kellegi veel kaasa. Nii ma siis vannutasin teda mõttes, et minu perest ta küll kedagi ei tohi kaasa viia.