Suve lõpus on meil põhjust peoks, Marguse sünna, sel aastal me seda pidasime ja kohal oli ka peokangelane ise. Koolide alguse tõttu oleme mitmeid kordi olnud ilma poisita või pidanud varem ära. Kuidagi kukkus nii välja, et mina suur pildistaja, unustasin fotoka hoopis, seega pilte ei ole.
Järgmisel päeval käisid noored laadimas autot täis, kolis ju nüüd Marguse juurde ka tema sõbratar. Teisipäeva hommikul läksime me siis katuseni täis laaditud autoga taas teele. Tõsi hommikul üllatas mind vastik selja valu, pidin enne minekut võtma koguni valuvaigistit ja olin pool tunnikest koguni pikali. Reis sai ära tehtud, aga siiani se selg on valus. Ei tea mis seda vaevab.
Õnneks on nende uues kohas lift, aga vanast korterist pidime kõik asjad mööda treppe alla kandma. Vett lausa nirises mööda nägu ja särgist oleks võinud vett välja väänata. Eks need valuvaigistid vist mängisid oma osa. Aga jah, nüüd on kõik möödas ja kui reedel Anni vanemad viimased asjad mikroautosse laadivad, on aeg mõelda, mida sellele alumisele korrusele teha, see jääb ju nüüd suisa tühjaks. Ema läks ja nüüd kui Anni kah Joensuusse kolis, tulevad noored vast korra kaks aastas siia. Kuidagi nukker on.
See suvi oli väga omapärane, täielik tunnete virvarr, kogu aeg tulemine või minemine. On tahtmine peatuda, olla kohe kaua, kaua aega ühe koha peal, aga ei, pühapäeval on taas laevapiletid Eestisse. Mina saan seal olla nädala, siis tuleb tulla hambaarsti juurde. Kaasa jääb sinna, eks pean siis tagasi tulema. Kuidagi segamine läheb kas minna või tulla ja kuhu.
Sel aastal oli eriti suur tikri aasta, aga meid ei olnud söömas, nüüd on põõsad täis käärinud marju :(
Lillepeenar on just nii sügise nägu, õitsevad viimased lilled, varsti võtab külm nad ära. Peaks pelargonid panema taas pottidesse ja keldrisse.
Uutest puudest kannab kenasti Suislepp, kolm õuna on ka Kuldrenetil, aga Talvenauding ei teinud isegi õisi veel, sel aastal oli ka muidu vilets õuna-aasta, kokku saime ainult kaks õunakooki. Mida sünnal ära ei söödud, jagasime vendade vahel ära, saivad natuke koju kaasa. Muide Tiit, sel aastal õnnestus sinu toodud retsepti järgi tehtud tort ime hea, kahju et sind ei olnud.
Kõrvits kasvab ja paisub iga päevaga, saab taas tehtud salatit.
Otsustasime, et kasvuhoone jätame järgmisel aastal tühjaks, kui ikka ise ei ole iga päev hoolt kandmas, ei aita miski automaatika.
Kartulid tuleb maast võtta, kui nüüd vaid vihm järele jääks.
Ja ei meeldi mulle üldse, et maasikapeenrasse hakkas kasvama vahtrapuu.
1 kommentaar:
Minul õitsevad pelargonid talvel ka toas. Pole neid kunagi keldrisse pannud.Kevadel lõikan lihtsalt väljaveninud oksad ära ja panen vette juurduma. Saan palju uusi noori taimi.
Postita kommentaar