teisipäev, 26. juuli 2011

Kunagi ei tea, mis võib juhtuda

Metsas kalju peal turnides libisesin ja kukkusin jala peale, siiski miskit ei läinud nagu katki, nii jätkasin korjamist. Kodus ei olnud 10 minutitki paigal kui hakkas valutama. Peale astudes on valus, aga käia siiski saan. Ema pärandatud kepiga. Kuna olen ülehomme tulemas Eestisse otsustasin tulla siia kiirabisse. Võtsin kaasa liitri vett ja raamatu kui liiga igavaks läheb. Mehe saatsin koju, mis ta siin, keegi peab ju mu korjatud mustikad ära puhastama. 

Jama, nii mõnus marjulkäik keeras ära, aga ega need õnnetused ei hüüa tulles

Kommentaare ei ole: