Elu enne ja nüüd ...

Tuletan mõnikord meelde neid aegu kui ise käisin kõrgkoolis ja elasin ühikas. Alustasin Kosklast ja lõpetasin Mustamäel Akadeemia teel. Tolle aegsed toakaaslased on ka nüüd veel parimad sõbrantsid. Kuigi meid oli sellises paarikümne ruutmeetrilises toas neli tüdrukut, saime hakkama ja ei osanud paremast unistadagi. Köök ja vetsud olid koridori lõpus, dushiruum keldris.

Nüüdsel ajal tihti ei mahu ühe pere lapsedki samasse tuppa, igal ühel peaks nagu olema oma tuba. Nüüdisaegsest ühikast on kogemus poja elamisest Joensuus, kui oleme teda käinud mitugi korda kolimas. Selline tuba, mis meil oli nelja peale, on tal üksinda. Neid nimetatakse siin "soluasunto", st 2-3 toaline korter on jagatud nii, et kõigil on oma tuba ja muud ruumid on ühised.

Hiljuti tuli saade Peterburist, kus siiani elatakse kogu perega ühes toas. Tea, kas Tallinnas veel on sellist ühisköögiga elamist.

Ma tean, et mõnikord on vaja eralduda ja olla üksi, aga kas selleks on vaja elamist siin ja elamist seal ja teab kus veel. Ema eelmisel aastal ütles, et ega sa korraga ei saa ikka olla rohkem kui ühes kohas. Meil oli plaanis minna nädala pärast taas Eestisse käima, aga marjad valmivad, kurgisaak tuleb peale ja siin on sada asja vaja korda saata. Tuleb edasi lükata.