Telefon emale

Ühel päeval mamps ütles, et ta tahab endale mobiili. Oli lehest välja vaadanud ühe ja käskis minna ostma. Kuna oleme viimasel ajal tihti käinud Gigantti kaupluses, siis sinna ka siirdusime. Rahvast palju ei olnud ja leidus kergesti müüjaneiu. Seletasime kellele telefon läheb ja ta juhatas meid selliste juurde, kus on selged numbrid ja kergesti arusaadav kasutajaliides. Kuna emal on ka probleeme kuulmisega ja ilma kuulmisaparaadita ta kuuleb väga halvasti, võtsime juurde kõrvaklapid.

Ja siis algas ema õpetamine kuidas nüüdsel ajal helistatakse. Selgus, et need kõrvaklapid eriti hästi sinna telefoni ei sobinud, minu mobiilile küll ja need jätangi endale. Õnneks moblaga kaasas olevad  kõrva torgatavad andsid vajalikul määral heli välja ja ta sai aru mida räägitakse. Aga pean tunnistama, et 88 aastase õpetamine on närvesööv tegevus. Põhilisele küsimusele, miks see ei ole selline nagu minu vana oli, ei osanudki vastata, sest vastusega, et aeg on edasi läinud ja asjad on muutunud, ta ei rahuldunud.

Siiski me saime natuke algust teha ja ka mõned kõned maha pidada. Eks aega läheb ja ta harjub ära, teeme aga homme jälle  proovi helistamisi.