Taas reisile …

Ei uskunud, et kunagi tuleb aeg, mil mina pool tüdinult nii mõtlen. Ma hakkan vist jääma vanaks. Enne olin ikka see, kes pidi masserima meest, et oleks aeg minna sellele selle aastasele käigule Eestisse. Mille peale mees tavaliselt mõtles mitu nädalat ja kostis, et eks broneeri piletid.

Nüüd on tema see, kes oli sel arvamusel, et tuleb minna ja pidas normaalseks, et mina, kes alati seda olen teinud ka nüüd teeksin, seega hoiaksin kõik reisiga seotud jutud. Erilist on muidugi see, et seekord tuleb kaasa ka tema õde. Seltsis siis segasem. Viimane kord oli minu meelest nii aastat viisteist tagasi, igatahes oli siis veel alles Õismäe korter ja sõit jäi meelde sellest, et ma jäin hirmsasti merehaigeks. Põhjus oli tegelikult eelmisel päeval pestud kaminaruum ja saun, pesuainena kasutasin mingit kole mürgist vedelikku, mis tegelikult pagana hästi võttis maha nõe ja rasva.

Ema jääb muidugi koju ja temale tuleb kutsuda Anni külas käima. Ega üksi ei julge ema üle ühe öö jätta. Ja muidu ka saab siis olla rahulikuma südamega, muidu pabista ja mõtle, mis ja kuidas